Mihklipäev. Parem hilja, kui mitte kunagi.

Nüüd võin siis blogile mõttelise punkti ka panna. Blogi algatamise mõtteks  oli, et kindlasti kahtlustuste avalikus ruumis avaldamise puhul reageerivad valuliselt nii valitsejad, kui korrakaitsjad, et enda mainet leviva kuritegevuse või siis laimamise eest päästa. Kui pettunud ma olin enda vabariigis, Eesti Vabariigis, kui kedagi ei huvitanud. Pakkusin seda lugu juba siis ka Eesti Ekspressile, kuid kahtlusest ei piisanud, pidi ära ootama, et Kail ka tegelikult seadust rikuks - mis siis, et vahele jäi ta ikka tõelise piskuga, võrreldes sellega, mida ta tegelikult on korda saatnud.

 

Minu jaoks on see igatpidi hilja- Kailist alanud negatiivsete sündmuste jada on viinud mind selleni, et olen kaotanud kodu ja mehe, kodumaast viibin eemal. Ma ei tunne õieti midagi, ehk pisikest rahuldust, et Jumalariik toimib ja selle abil ka Eesti Vabariik. Kõik ei olegi veel kadunud.

 

Atsi mälestuseks panen veel selle artikli. Ta ei jõudnudki ära oodata, millal ebaõiglus mingitki vastukaja saaks.

Eest Ekspressi artikkel. Korralik, piltidega versioon, tasuline, lugege

http://ekspress.delfi.ee/kuum/politseinik-hoidis-naabreid-hirmu-all?id=75871157

 

Reede, 26. august 2016.

Päev liigub õhtusse, kell näitab 16.26.

Mandrimehed Põhja Prefektuurist on Hiiumaale tulnud. Seisavad, neoonvärvi

vestid seljas, tee ääres reas ja lasevad autojuhtidel puhuda.

Ja siis. Tillukese Jausa küla vahel sõidab Käina poolt Emmaste suunas Volvo XC 90,

roolis turske kiilakas mees.

Peatub märguande peale ja kerib klaasi alla.

Puhuge siia torusse, palun.

Puhub.

Joove 0,3 mg/l ehk 0,6 promilli.

Teie dokumendid, palun!

Politseinik hoidis naabreid hirmu

all

Kui Emmaste vallavolikogu esimees oli politseinik Avo Kail, otsis politsei tema

poliitiliste vastaste kodusid läbi ja kuulas telefonikõnesid pealt.

Joomase peaga sõitja on Kärdla politseijaoskonna endine juht, viimased paar aastat

väärteomenetlejana tegutsenud Avo Kail.

„ÜKSKORD PIDI SEE JU JUHTUMA…!“

Hiiumaa politseisse tuli Kail tööle 1992. aasta lõpus. Esimene töökoht oli

välipolitsei kordnik.

Kaili endine kolleeg: „See oli kohe esimestel tööaastatel, kui ta Žiguli üle katuse

keeras.“

Žiguli oli ametiauto?

„Ametiauto! Mul on see selgesti meeles, olin samal ööl

politseikorrapidaja. Patrullid, kaks meest, käisid õnnetusekohal

ära, tulid tagasi, ja kui ma esimese asjana küsisin, kas juht oli

kaine, vaatasid kohmetund nägudega üksteisele otsa.“

Mis autost sai?

„Auto löödi üles ja sellega minu meelest isegi sõideti veel.“

2000. AASTA 9. märtsil pani Kail „mändidesse“ ametiautoga

Suzuki Vitara.

Kaili ametikaaslastel on seegi asi selgelt meeles.

„Valgu-Leemeti teel Mudaküla kandis, Kail tuli jooma pealt ja

väsimus oli suur. Eriti palju autol viga ei olnud, üks nurk oli

puruks.“

Sisejuurdlus (mida teostas Politseiameti sisekontrolli osakonna

komissar Andres Truss) tõi avarii põhjuseks, et purunes auto parempoolne

esimene šarniir.

„Aga lapsed rääkisid pärast koolibussis, et politseinikuonu oli hommikul nii täis, et

hoidis majaseinast kahe käega kinni.“

Mees, kes seda meenutab, mõelnud kunagi Kailiga ühe tüki ära teha. Et võtab

kodust vana puukaantega piibli, lööb selle mürtsti Kaili ette lauale ja ütleb: ole

nüüd hea mees, pane käsi siia peale ja ütle, mitu avariid sa oled üldse kaine peaga

teinud!

KAILIL OLI TUGEV SELJATAGUNE.

Kaili jamasid aidanud siluda Pärnu prefektuuri sisekontrolli

osakond. Politseiameti peadirektori Raivo Küüdi aegadel, kui

Küüdi juures käidi kurtmas, et Kailiga on probleeme, võis kuulda

Kaili politseijaoskonnas hooplemas, et käidagu pealegi kaebamas,

Küüt on ta kursusevend! (Kas Küüt tegelikult Kaili päästis, pole

teada.)

„Tuleb tunnistada, et mina olen küll Kaili eest seisnud,“ ütleb

Emmaste kauaaegne vallavanem Heller Sööl.

Heller Sööl on Hiiumaal lugupeetud inimene. Nagu Lennart oli

kõva president, oli Heller kõva vallavanem.

Sööli ajal saigi nooruke Kail Emmaste konstaabliks. Kail oli tollal

aktiivne ja tubli noormees ning kes siis tublide meeste äpardusi suure kella külge paneb!

Suzuki Vitara lugu vaikiti maha.

Sööli toel pääses politseinik Kail ka kohalikku poliitikaellu. 1999 valiti Kail

Emmaste vallavolikogu liikmeks. Vallavanem oli Sööl.

2002 valiti Kail jälle volikokku. Vallavanem oli ikka Sööl.

2005 valiti Kail kolmandat korda volikokku. Ja 2009. aastal (valimisliidus Ausus ja

Usaldus) sai Kailist Emmaste vallavolikogu esimees.

Aga see on alles pool rehkendust. Kail kogus tuure ka politseinikutöös.

2009 sai Kailist politseikomissar ja 2010 Hiiumaa piirkonnavanem.

Äkki oli Avo Kail tähtsaim politseimees tervel Hiiu saarel.

„JA NÜÜD… kuidas selle kohta öeldaksegi…“

Kaili endine kolleeg otsib viisakamaid sõnu.

„…mehel läks katus pea kohalt täiesti lendu! Käis ühe õue pealt teise peale, tagus

rusikaga vastu rinda: „Mina olen Hiiumaa!““

Juhiks ta ei sobinud. Kui alluvatega tekkis probleeme, andis asja kohe

sisekontrolliosakonda.

Kui politseinik Kail oli vallavolikogu eesotsas, hakkasid korrakaitseorganid äkki

Kaili vastaste vastu agarat huvi tundma.

2009. aastal võeti ette endine vallavanem Tiit Veersalu, kes 2006.

aastal oli oma auto liisingufirmale maha müünud. Ja siis sama

auto (Mitsubishi Pajero Sport) vallale liisinud ja sellega edasi

sõitnud.

Veersalu suhtes algatati kriminaalasi. Kõnede pealtkuulamised,

läbiotsimised. Kodus ja autos. Nii Veersalu kui ka endise volikogu

esimehe Jüri Lauteri juures. Inimesed vahtisid kardina vahelt ja

värisesid.

Kriminaalmenetlus lõpetati veebruaris 2010 kuriteo koosseisu puudumise tõttu.

JA SIIS, USKUMATU LUGU, sattus Kaili rünnaku alla leivaisa Sööl.

Oli august 2010.

Heller Sööl lubas naabrimehele, et aitab tal väravaposti ära valada.

Juba juulis oli Sööl Tilga karjääri kopamehega kokku leppinud, et

tuleb kruusa järele.

16. augustil helistas, et nüüd on see päev käes, tiba kruusa oleks

vaja.

Kopamees oli puhkusel, aga Sööli jutu võttis teadmiseks ja lubas

ülemustele edasi öelda. Sööl sõitis oma sõiduautoga karjääri,

kühveldas kruusa käru peale ja 26. augustil maksis nõutud 42

eurot.

Ja juba oli keegi politseisse helistanud: Sööl on kruusavaras!

Vormistati protokoll ja 24. novembril sai Heller Sööl kätte väärteootsuse, trahv 480

eurot. Kohalik konstaabel kurtnud, et tema lõpetaks ära, aga, näe, ülemus Kail

pressib peale.

Sööl kaebas väärteootsuse maakohtusse, trahv tühistati ja asi lõpetati 19. jaanuaril

2011.

LÜHIKESE AJA JOOKSUL sattus Kaili naabruskonnas politseiuurimise alla hulk

inimesi. Ka naabrid.

Kõik kartsid Kaili.

„Külm rõngas keeras ümber südame ja sisemuses muutus kõik õõnsaks,“ kirjutab

oma blogis endine Emmaste elanik, Tohvri hooldekodu juhataja Marina Eero, kui

ta vallavolikogu esimehe initsiatiivil töölt lahti lasti (usalduse kaotamise tõttu).

Läks mõni päev, ja juba (8. märtsil!) helistas prokuratuur.

Marina Eero: „Teadsin, et mu kõnesid võidakse pealt kuulata, vaatasin toas ringi

nagu Tiidu või Jüri loos, et kuskil intiimpesu ei vedele...“

KODANIKUPÄEVAL, 26. NOVEMBRIL 2010 sai Emmaste rahval mõõt täis.

Koostati avalik kiri – et vallavolikogu esimees Avo Kail kasutab

repressiivmeetodeid, laseb poliitiliste vastaste vastu käiku politseivõtted. Alla

kirjutas 36 inimest.

Kirja said siseminister Marko Pomerants, justiitsminister Rein Lang, maavanem

Hannes Maasel, PPA peadirektor Raivo Küüt, Lääne prefekt Priit Suve ja Emmaste

vallavolikogu esimees Avo Kail.

Küüt ja Suve lugesid kirja läbi ning tegid Kailile ettepaneku – ta jätkab kas

politseinikuna või volikogu esimehena. Korraga neid ameteid pidada ei saa.

Emmaste vallavolikogu istungil 27. detsembril 2010 astus Kail volikogu esimehe

kohalt tagasi.

2014. aasta oktoobrist ei ole Kail enam ka Hiiumaa politseijuht. Ta jätkas tööd

väärteomenetlejana, aga sama jõuliselt kui enne.

KUMMIPÜKSID JALAS, tuleb kalamees Valeeri Saar 13. detsembril 2015 Tareste

rannast võrke vaatamast, kui Kail ta auto kinni peab.

Valeeri kannab mulle neid sündmusi ette, nagu oleks see näitemäng.

Politseinik Kail: „Kust sa tuled?“

Valeeri: „Kalalt!“

Kail: „Valetad, sa tuled vandaalitsemast!“

Valeeri: „Ei pole käinud!“

Kail: „Kui ütlen, et käisid, siis käisid!“

Kalamees Valeeri eskorditakse politseiautode saatel jaoskonda. „Nagu mõni

võõramaa agent oleks kinnimajja viidud!“ kommenteerisid nägijad.

Valeeri: „Kas mind vahistatakse?“

Kail: „Jah, kui üles ei tunnista!“

Valeeri: „Mida ma pean üles tunnistama?“

Kail: „Et käisid Prigodade kinnistul vandaalitsemas!“

Valeerit hoitakse 48 tundi vahi all, algul ei lasta kempsu, süüa antakse jaopärast,

kodu otsitakse läbi.

Kahtlustatakse, et Valeeri on kohtutäitur Prigoda suvemaja seina peale kirjutanud

„Rott“ ja „Rotti pesa“, visanud vastu maja haisvat ollust ja joonistanud märke, mis

„võisid ka suguorganid olla“.

Menetlus kestab kümme kuud ja siis väärteoasi lõpetatakse, kalamees Valeeril ei

leita mingit süüd.

Arestikambris veedetud aja eest hüvitatakse 116 eurot 31 senti.

Valeeri: „Kujutad sa ette, Kail paneb su 48 tunniks kinni, alandab ja mõnitab, ja sa

saad selle eest 116 eurot! Ei no tore-tore!“

Kui ma Kaili käest küsin, mis ta sellest Valeeri asjast arvab, ütleb Kail, et tema ei

tea sellest midagi, selle asjaga tegeles kohus.

„Kail ei ole väga tark mees,“ ütleb Kaili vana kolleeg, kelle peale Kail kunagi

sisekontrolli osakonnale kaebas. „Ja kui selline võimu juurde pääseb…“

PURJUS PEAGA SÕIDU EEST 26. augustil 2016 algatatakse väärteomenetlus. Otsus

on tänaseks jõustunud. Kail saab 400 eurot trahvi.

Ta hakkab seda maksma osade kaupa, sest on töötu.

Juba arutatakse Hiiumaal, mis Kailist edasi saab, kuhu tööle läheb. Juba on kuuldud

Kaili rõõmsalt rääkimas, et läheb mandrile ja töötab PPA struktuurides edasi.

Sest kui PPA struktuurides töötades viiskümmend aastat vanaks saada, on kätte

jõudnud hüvede- ja soodustusterohke pensionipõli.

Aasta pärast ongi Avo Kailil see tähtpäev käes, viiskümmend kukub.

KARDA PEREMEEST! Avo Kaili inimlikku palet illustreerib silt tema koduväravas. Foto: Marina Eero

ROOLIJOODIK AVO KAIL: „KURB, ET POSITIIVSET EI

NÄHTA“

Avo Kail, kust te parasjagu tulite, kui politseile vahele jäite?

Ema juurest Jausa külast ja läksin aiamaale. Peenraid oli vaja kasta. (Jausa küla on Hiiumaal

Emmaste vallas – Toim.)

Ja võtsite enne väikse napsu?

Oli vaba hetk.

Sellist asja on teil vist ennegi juhtunud?

Missugust?

Et olete napsusena roolis.

Mitte kunagi!

Täitsa kindlalt?

Mitte kunagi!

Kunagi keerasite ameti-Žiguli üle katuse, räägitakse, et kõvad kraadid hinge all.

Žiguli???

1993 või 1994.

Aa. See oli talvel. Tee oli libe. Muud polnud seal midagi.

Ja ametiauto Suzuki Vitaraga panite võssa?

Seal oli tehniline viga. Seda uuriti – šarniir oli katki.

Aga rahvas räägib, et tulite jooma pealt.

Ei ole tulnud.

Miks te volikogu eesotsas olles poliitiliste vastaste kallal nuhkisite?

Mina?

Veersalu, endise vallavanema järel. Et ta pole oma autot nii liisinud, nagu peab.

Mina pole sellist asja menetlenud. See pole minu asi olnudki. Seal on teised inimesed. Ma ei teagi,

seda menetles…

Ja endise vallavanema Heller Sööli kruusalugu. Mis te tast kiusasite? Nad mõlemad jäid ju

lõpuks õigeks.

Mina pole seda menetlenud.

Kohalikud räägivad, et teie olete nende lugude taga.

Politsei sai kodanikult vihje. Politsei peab uurima selliseid asju.

Mis te selle kohta ütlete, et peadirektor Küüt palus teil pärast seda valida, kas töötate

politseis või vallavolikogus?

See Küüdi pakkumine oli soovituslik, rahu säilitamiseks.

Teie nende ametite vahel vastuolu ei näe?

Eesti Vabariigis on lubatud töötada korraga politseiametniku ja vallavolikogu esimehena. Keelatud

see ei ole.

Ükskord avastati teid Emmaste kooli juures bussipeatuses – magasite autoroolis, auto oli

otsapidi bussitaskus sees.

Kus ma olin?

Roolis ja magasite.

Jah?

Mis te seal magasite, väsimus tuli peale?

Midagi muud seal küll ei olnud!

Miks on Emmaste kandis teiega seoses enamasti ebameeldivad jututeemad?

Kurb, et positiivset ei nähta.

Ainult üks hea asi oli, mida teie puhul esile toodi.

Jah?

Et need maasikad, mida te kasvatate, on väga head.

No vat siis.

Olete nüüd töötu või olete töö leidnud?

Jah, olen tööl.

Kus, kui küsida tohib?

Ma jätaksin selle enda teada.

Intervjuu on tehtud telefoni teel.

 

 

Mare meenutab Emmaste streiki.

3.november 2010 -pikett Emmaste vallamaja juures. Aeg on läinud uskumatult kiiresti - sellest saab nüüd viis aastat.

   POSTIMEES

 Neljapäev, 4.november 2010

 VALLARAHVA RISTIRETK: Hiiu naised nõudsid vihmas seistes oma muuseumile kaitset

Vihma ladistas ja pime oli, kui Hiiumaa Emmaste valla kümmekond ärksamat naist kogunes eile õhtul vallamaja juurde ajaloolisele sündmusele - saare teadaolevalt esimesele meeleavaldusele.

 Omakandimeestest politseinike pilgu all meelt avaldanud naised pole rahul, et vallavolikogu otsustas rahapuudisel likvideerida Sõru muuseumi, kuhu vallarahvas ise toonud armsaid vanu asju maalidest meremeeste reisikirstudeni välja.

 Tõsi küll, volikogu on muuseumi likvideerimise nüüd peatanud, kuid nagu andis mõista kauaaegne emakeeleõpetaja Sende Lipu, oli põhjust välja astuda kuhjaga. "Viimase aja otsused ei toeta kodanikualgatust, vaid soosivad kodanikuhalvatust" sõnas ta.

       Tekst: Tuuli Koch

       Pildid: Liis Treimann

  Selline tekst oli Postimehe esiküljel, samuti pilt meeleavaldusest. Tekst jätkub ajalehe sees - kes tahab meenutada otsige netist Postimehe arhiivist.

Mare killud.

 " Teele, teele kurekesed, üle metsa, maa..." Sügis. Tänavune sügis tõi meitele meeleavalduse, mida reklaamiti kui esimest maakonnas ja mis ei ole seda mette. Esimene registreeritud pikett oli peaaegu viie aasta ees hoopis kaugemas vallas: "Kaugel külas, vanaema juures..." Meeleavaldus oli küll vallamaja juures aga kaitsti vanaemade -isade pärandit. Rõõm tõdeda, et nüüd jõuti meitele järele. "Üks vana-vana mees on mõisa poole teel..." ja julgeb ka aru pärida, mitte nii et: "...oh, härra, lase perel elada. " Telekast tuleb üks teine: "...vana ja väsinud mees, ning üksindus on tema silmade sees..." Eks see olegi viimane võimalus, sest kui näitsikutele enam palka ei jaksa maksta...Üritus oli iseenesest suurejooneline. Kas tegemist on populismi või diagnoosiga jääb igaühe enda otsustada. Eks neid tegijaid-mehi on ennegi nähtud: " Viiol tõmbab kiiksat-kääksat,põrand vajub niiksat-nääksat..." Ilmselgelt oligi põhjus kehvas põrandas, see krigises nii kõvasti, et keegi ei kuulnud ega näinud midagi enne, kui auk sees. Mis läbi augu kadunud, ei seda enam leia. Leiaks veel uued praamid üles, oleks elu päris Pipilota, või: " Saab sööki ja jooki ning priimat pannkooki ja sadamas pakutaks tasuta jooki...". Mis teha,kui: " Üks laevuke läks üle vee, läks üle vee ja lainete..." nii et: "... jää jumalaga Mann, sest tuules oli ramm ja reisusihiks oli meil Rotterdam...". Laevad sõidavad ikka sadamast sadamasse ja: "...kui sadam ootab koju kasvõi sadat laeva..." on tegemist suure sadamaga ja suurte tegudega aga lõpuks võib ka nii minna, et: "...siis ootab keegi vaid ühte ärimeest!."  Äri ja raha - nii et pole paha ! Või ikka natuke on ?Mis parata: "...kui on kollil rahamaitse suus...".Paljudki arvavad, et: "...raha mängib elus põhirolli, raha, see on õnn ja armastus."   Õnn ja armastus vajab tänapäeval järjerst suuremat ruumi.   Tundub, et sallivust oli siis rohkem kui:" Elasin ärklitoas üheskoos ämmaga...", sest jagada oli vähem. Nüüd on sildid "Eramaa" ja "Eratee" tavalised.Era vastandub alati riigile, seepärast: "...ma võtan viina, sest olen täna kurb...", seejärel: "...eurone ring, eurone ring, märjukest juurde peab tooma...". Lõppeda võib ka nii, et: "...ringist on puudu üks eurone hing, kes kainemaks saab alles taevas." Kui eluke  ajabki jooma võib juua  ka midagi muud, näiteks mahla. Elu on näidanud, et karistamine ei aita, sest: "...vits on vilets oksake ja vitsa võim ei kehti." Aga: "...kodu, see on imeline, turvaline paik..." ning sealt kõik pihta hakkabki. Oleks ainult kodu jaoks rohkem aega. Nii on, et: "Aeg annab kõik, ja kõik ta võtab ka...". Peaasi, et ta mõistust ei võtaks. Pole küll kuulnud, et kellelgi sellest puudus oleks aga sassi võib ta küll minna ja see aeg on igal aastal ühel ajal kui: "...ostupalavik mind neelab, ja ei keegi keela...".   Kui kulud kokku võetud  jääb üle vaid ohata: "Oh kuusepuu, oh kuusepuu, kui kallid on su oksad...".

Ega lumigi taeva jää, ühtäkki:"Kask tukub metsa serval, tema kõrval on lumevaipa suikund vana saar...".Ei tasu talveune peale mõelda, nii palju põnevat sünnib meie väikses riigis.

Pilli-, palli-, pulli-, tolli- ja kollimehi meil ikka on. Võtke järjekorda !Teie tähthetk võib tulla ja saate meediastaariks ! Edasi tegudele, ikka rahva rõõmuks !

Mõtted ja luuleread Reheseljalt.

Hea, et valimistel ja sellest tuleneval poliitikute enese eksponeerimise valul ja tortusel on positiivselt produktiivne tulem ka- paneb rahva üsna looma ja luuletama.

Mare esindab intelligentset sotsiaalvalu ja Veljul on Kärna Ärni stiilis , Hiiu murdes, terve talupoja mõistuse peegeldus elust enesest.

Mare ja Velju mõtted täna:

    LAHTRID

 Panin kahvli sahtlisse –

ikka oma lahtrisse.

Sahtel palju lahtreid peidab -

kergem asju üles leida.

 Asjade lahterdamisel on kindel eesmärk – oma mugavus ja aja kokkuhoid. Kui lahterdama hakatakse inimesi, mis on siis eesmärk ?

 Tegin lahti teleka – vastu vaatas Parts.

Tegin lahti arvuti – vastu vaatas Palts.

 Mehed on väga sarnased, mitte ainult nimelt. Mõlemad tegelevad viimasel ajal inimeste lahterdamisega. Skeemitajate seltskond, kel küüned kõvasti enda poole kaardu, on omale üksjagu kraapinud ja tõttavad nüüd appi tavalisele tööinimesele. Mina küll ei tea, et tavainimene oleks mingi teine tõug, nemad aga teavad. Vähemalt jääb reklaami vaadates selline mulje. Antakse kohe partsti ! lagipähe, et sa ikka teaks, kuhu kuulud, ja kuhu Parts ei kuulu. Eks neil omal ka kasud sees ja oma palgatõus silme ees. Palts lähtub maakondlikust printsiibist ja on ette võtnud hiidlased, lahterdades neid sissekirjutatuteks ja mittesissekirjutatuteks s.t. hiidlaste lapsed, kes elavad mandril, pole enan hiidlased ja isakoju tulles käivad „maksu alla”. Ega teised maakonnad viletsamad pole ja Läänemaa ning Pärnumaa teeniksid hästi, läheb sealt ju tee Riia peale. Võib olla peaks maksu kilode - tonnide peale üle viima, saaks veel rohkem sisse kasseerida.

 Maksud on poliitikute lemmikteema ja maksustamata on palju asju, näiteks on riik hädas üürituludega. Mis siin siis keerulist on? Kui omal elamist pole – maksad üürnikumaksu, kui lapsi pole – maksad seksimaksu, kui mõistust pole...

 

Terit.

 

Pole soo meeldivat eeld koua aegu kuulnd,aga nüüd leheb senneks,et ma kirjuda soole juba iga peeva.Mool tuleb juba erm peele,et kui jeeb juba sehanseks.Ega ma mingi ajakirjanik äi ole.Teetsa. mis mind sundis soole jälle kirjudama.Eile õhta peele senne Paltsu poisi teadus töö refereerimist ma läksi jälle teise tuppa teleka ette,et viin ennast viimaste uudistega kurssi,aga äi ole võõimalik.Plõksisin keik eesti kanalid läbi igal pool oo terve ekraan Partsu laia nägu täis ja oolitseb kangesti tavainimest sissetulekute eest.Kujutad sa ette nüüd oo nendel omal nii palju raha,et mei tuleme ka nendele juba meele.Aga ma arva,et paari nädala pärast oo nendel see juba meelest läind.Siis nad jägelevad juba oma toolide pärast ja mei katsugu oma vehesega akkama saada.Veel üks põrutav uudis,sa old seel ligemal oled sa rohkem sennega kurssis.Nimelt Puutin oli Soomlastel ja Rootslastel oma linnukitega maapeeld üles tõusda ja kui sõna äi kuule siis vaatku mis Ukrainaga juhtus.Keike heed teitele.Velju

Jälle valimised. Väsinud rahvas ja väsimatud poliitikud.

Eestis ja Soomes on taas valimised. Endal ei tunne nagu õigust valida kummalgi pool- Eestist ei tea ma enam midagi, Soomest ei tea veel sedagi.

Enamus mu tuttavaid on väsinud sellest halvast teatrist ja ei kavatse valida üldse.

Vaatamata sellele valin ma muidugi mõlemal pool- Eestis oleks küll valimata seekord jäänud, kui Kalev ei kandideeriks- sõpru ning kaasteelisi toetan ja usaldan tingimusteta ja igal võimalikul juhul ja eks sotsidel ole minu jaoks ka kõige enam üldse mingit inimese nägu poliitilist kapitali säilinud, võrreldes teiste parteidega. Aga "nalja" seal kahe koljati vahel on nemadki teinud.
Soomes valin ka sotse, "kõhutunde" järgi - lihtsalt on Eero Heinäluoma avaldanud mulle muljet inimliku poliitikuna.

Kuna mul puudub suurema sisuga arvamus valimistest, siis poleks ma muidugi nii kõlava pealkirjaga juttu kirjutanud- no poleks kirjutanud tegelikult sellest vast üldse.
Õnneks on hea mäluga sotsiaalselt tundlikke sõpru, kes, korjavad ikka ärritavad killud üles. Korra ajas mind IRLi arrogants Paltsi näol mul harja punaseks ja kiri Paltsile koos Velju kommentaaridega avaldati Eesti Ekspressi veebilehel, No tundub, et Palts ei väsi - ei kandideerimast ega tembutamast. Nagu aru saan, vahepeal säästab jõudu ja ei vaeva end liigse tööl(riigikogus) käimisega. Nüüd siis jälle - vanade tempudega, uue hooga, turvalise palga ja mõnusa pensioni poole läbi valimiste.

Kohalikud kirjasaatjad Mare ja Velju tegid alljärgnevad tähelepanekud:

Veebruar 2015

 

  LAULAME NEID LAULE JÄLLE ehk”JÄLLE ALGAB KÕIK, ALGAB UUESTI...”

 

  Mõtlesin, et lasen neil valimistel vaikselt mööda minna, nähtud ennegi neid vapraid ja ilusaid, kes ennastohverdavalt meie õnne ja heaolu eest võitlevad, las räägivad... Täna tegin arvuti lahti ja alustasin, nagu ikka, kohalikest uudistest. Mis ma nägin: Palts, „va kurjaloom” tembutab jälle ( EE 04.märts 2011, Palts „kurjaloom” solvab Hiiumaa inimesi )- 400 uut töökohta Hiiumaale. Oh mis ilus elu meid küll ees ootab ja kõigest 1 euro eest turisti pealt. Nagu ta ise ütleb:”Suurima kasvupotensiaaliga on Hiiumaal külalismajandusega seotud ettevõtted ning ma pean siinkohal silmas kogu turismi- ja puhkemajanduse teenindamisega hõlmatud sektorit, alates SPA-dest ja hotellidest ( millised loodetavasti tekivad tänu käesoleva ettepaneku rakendamisele )...” Kena, et ta ennast ette ära tänab, sest enesekiitus on oluline motivaator meie poliitikute jaoks, enesekindlus kasvab kohe kolinaga.Nagu ütleb Murphy seadus: Midagi pole võimatu inimese jaoks, kes ei pea ise seda tegema.

  Poliitmaastik on seekord üsna kirju aga seda kuulen ma küll esmakordselt, et esineja ei saa oma erakonna mõtteid avaldada, sest need on nii head, et konkurendid varastavad ära. Ega neist uutest tulijatest midagi arvata oskagi, ühel on küll juba eos hapu hais juures. Vanad olijad otsivad uusi ideid, üks erakond näiteks on lahtrisse paigutanud tavalise tööinimese, teine korraldas piketi aga kolmas kaaperdas kogunisti lauluvõistluse ( vähemasti on käsuliin kindlalt paigas ). Mart Juur pilas küll, et hävitajad olid puudu, aga näe, ei olnudki, lauluvõistluse maine sai ju korralikult hävitatud.  Neljandate fenomenaalsusele pole targemadki  pead seletust leidnud, teevad nad siis asju ühtpidi või teisiti.Lõbus on küll ja kui see püstijalakomöödia lõpeb istumisega Toompeal – ehk siis saab asjadest sotti.

  Tavainimene elab oma tavapärast elu edasi kuni kõik läheb uuele ringile. Kohtumiseni nelja aasta pärast  härra meisterpuuduja Tõnis Palts !

 

  Ma töötlesi  ka Paltsupoisi  majandus poliitilise üllitise läbi.Vaada, enne valimisi oo ikka kina aeg,siis saami ju teeda,kui ilust mei oleme ja kui kinasti mei siis veel elama akkame,kui neid ikka valime.Aga äi tee,kus nee kanged tegijad ülejeend kolm ja pool aastat oo.Nad ärkavad ju pool aastat enne valimisi.Ma sai ta lehe jütust aru,et kui mi keik sedasi teemi,kui ta käsib, oo meitel  Hiiumaal üsna varsti 400 uut töökohta juure tulemas.Äi tee kus kohast nee töölised veedakse kis siia nii kangesti tulla tahtvad.Sest ta on ju keik nee rehkunid teind vist Talina indasid arvestades.Ta vaene mees oo ee unustand,et väljapool Talinat ja eriti sii Hiiumaal tuleb palgast koifitsent maha arvata ja poe koubale juure liita.Mõne kouba hinda vaates sii meite poodides  tuleb sihane tunne peele,et koup oo üks aaval kiirpussiga toodud.Mis ta nüüd mõtleb,et keik tulevad nüüd robinal Soomest või mujalt kohe joosuga paariks kuuks kodusse tööle. Koifitsent oo paikas nii sui kui talve ja lumekahurisi meitel äi ole, et talve suusamaratooni korralda.Ma ole aru saand,et enne valimisi kippuvad nendel Talina omadel seel  Ülal linnas katused vehe sõitma, teistel ka, mitte taal üksi.Ta reegib sii oma teadus töös,et kogu senne kinu jäuks peab ikka omavinantseering ka olema,aga kus seda oma raha vetta kui eelmine vallavalitsus oskas meite valla nii lõhki lainata, et lätime siiamaani. Ma ole kogu aeg arvand, et tarkus oo kallis vara ja jootuid äi tasu mitte valida.

” Kis kassi saba ikke kergitab kui mitte kass ise” ja nee sabakergidajad paistved jo enne valimisi iluste välje. Ei teakskid, mida nad korda saatnud oo, kui nad isi seda üles ei loeks.Üks asi mis mool veel kangesti kripeldab, see oo see asi,et mismoodi nee erpsad turisti ordid sii käima akkavad.Ma ole aru saand,et Hiiumaa ja Saaremaa vahele oli riik ju uue laeva tellind.Nendel tellijatel oo jälle midad segamini läind.Nad oo siia vahele tellind uue ostukorvi, mis vetab peele pooldeist piima outut.Meitel oo siis varsti jälle valida,et kas omigu leheb korvipeele kaks pussitäit turistisid vöi piima outu,aga kuna turistidel oo kindlasti eelis siis apu piima mei akami priipärast saama.Ma ole kusapoold kuulnd,et nee suured laevad,mis türklaste teha oo, äi olepidand ka mitte suuremad olema.Aitab nüüd küll, ma ole teite kallist aega erpsasti raidand.Ma siiski looda,et osa vastutust jeeb nende kanda kis validuks saavad.Nad jo ise kangest ütlevad,et nendel oo ermus vastutus,mida mei äi suuda ültse ette kujuta.Keike head teitele.

Uued lood.

Eesti ajakirjanduses on juttu olnud eesti narratiivist, seoses peaministri sõnakasutusega. Peaministri ametiaja alguses olevat ta arvanud, et Eestil puudub oma lugu ja nüüd jällegi olevat see lugu olemas. Ma ei saa küll aru, miks selleks peab kasutama nii keeruliselt mõistetavat väljendit nagu narratiiv.

Vaatasin nädalavahetusel netist kahte vene uut lugu, kahte filmi, mis jutustab  vene kodaniku ja võimu vahelisest tegelikkusest. Esimene neist "Leviathan" sai Kuldgloobuse ja kandideerib koos meie "Mandariinidega" Oscarile.

Panen siia vahele lingi, kes soovib, vaadaku film enne ära, kui edasi loeb. Kel võimalus, vaadake kinos- seal saab filmist ainuõige mulje nii nagu tegijad on seda taotlenud.

http://smotrionline.tv/videos/leviafan/

http://kultuur.err.ee/v/film/e65c5441-cf68-4688-b77f-aeb743dcd768

17 sajandi filosoof Thomas Hobbes leidis, et inimesed on küll enda põhiloomuselt head, kuid nad on enda loomulikus olekus "loodusseisundis", mis on oma olemuselt egoistlik ning sellesse on sisse kirjutatud sõdimine ja vastuolud. Hobbes leidis, et inimesi peab valitsema ülim võim, mille ta nimetas Leviaataniks. Hobbes leidis, et parim kooseksisteerimise vorm inimestele on riik, mida valitseb monarhia ning milles toimib n.ö. ühiskondlik lepe.

Mis on siis saanud 4 sajandit hiljem. Mis nägu on Leviaatan nüüd Venemaal. Karmis looduses filmitud lootusetu elu ja jõhker võim. Ainsad üürikesed unustusehetked annab arm ja viin. Sa ei peagi olema võimu vastu, sa ei pea isegi olema õiglane ja hea(nagu on teises filmis"Durak" peategelane- sa võid võimule jääda jalgu puht praktilistel ja ajaloolistel asjaoludel. Sa oled sündinud lihtsalt valesse kohta.

Vene filmi iseloom on muutunud viimase paari , kolme aastakümne jooksul drastiliselt- nõukaaegne muretu huumor asendus tänavavägivalla ja organiseeritud kuritegevuse ning saamatu võimu vaheliste suhete klaarimisega. Nüüdseks on ükskõikne, abitu ning surma äärele viinaga läbi immutatud rahvas ägamas korrumpeerunud kuritegeliku võimu all.

Kurvaks teeb see, et see kõik on nii tuttav, see oli nii ette arvatav. Ei ole õudne ega pane imestama. Lahjemal ja rafineeritumal kujul kohtab kõike sedasama ka Eestis. Tehakse süüdi see, keda vaja, asendatakse sellega, keda vaja, makstakse kellele vaja ja võimu karistamatus on lausa seadustesse sisse kirjutatud.

Teine film. "Durak"(Loll)

https://www.youtube.com/watch?v=fhahzFmKJIY&feature=youtu.be

Kui "Leviathan" jutustab ühe pere loo laiemas kontekstis-me näeme, mis juhtub, kuid ei näe, kuidas juhtub, siis "Durak" võtab protsessi täiesti osadeks lahti ja kirjeldab detailselt, kuidas otsuste ja tegudeni võimu puhul jõutakse. Heal juhul võib sealt kogu ametniku korrumpeerumise elukaart näha.

Mõlemas filmis tuleb esile ka kogukonna osa. Riknenud ühiskonnas on mädad ka kogukonnad- esimeses filmis on peale nahahoidmise ja ükskõiksuse kadedus, kahtlustus ja kasu lõikamine lausa sõbraringis. Teises filmis on nüri mass valmis iga kell puht lõbu pärast kellegi surnuks peksma.

Ehk kõige õõvastavam oli minu jaoks ikka see pere vägivalla olemasolu sama toorel ja jubedal kujul nagu eelmistel sajanditel. Naise peks kuulub endiselt argipäeva. Kuid ka Eestis ja Soomes kannatab iga kolmas pere peresisese vägivalla käes. Mis meid, inimesi, küll vaevab?

Hea on seal kus meid ei ole.

Leian end üsna tihti kimbatuse ees kui pooltuttavad ja juhututtavad esitavad kohtudes küsimuse : kuidas elad? Vastan tavaliselt, tänan küsimast, hästi. Reeglina järgneb reaktsioon: Soomes on parem elada kui Eestis, jah? Tunnen end lõksu aetuna. See on nagu küsimus hommikuse konjakijoomise peale, kas oled juba maha jätnud? Nii eitava kui jaatava küsimuse puhul tunnistad Sa, et jood hommikuti. Samas poolvõõrale, kellega oli plaanis vaid viisakuslaused vahetada, enda eluvaateid seletama hakata, pole kah nagu ontlik ja ei viitsikski ega jõuaks, jala pealt, möödaminnes. Olen küll läinud ebaviisakat teed - see võib kõlada nähvamisena, kuid nii see minu arvates on: see, et ühes kohas on hea, ei tähenda, et see parem oleks kui teistes kohtades. Mitmel pool ei saa lihtsalt korraga olla. Kusagil peab ju olema.

Peale vajaduse pidevalt kõike ja kõike võrrelda ning vastandada, kogu aeg võrrelda ja võistelda, ei saa ma aru veel üsna mitmetest asjadest. Ei saa aru, kuidas saab olla igav. Ei saa aru, kuidas peaks mind lohutama, et teistel läheb veel halvemini. Ei saa aru, miks peaks kellelegi korda minema mismoodi keegi välja näeb või kellega leibkonda jagab. Ma olen ikka üsna juhm- paljudest asjadest ei saa aru ja neid tuleb aga juurde.

Enamus kodanikke tegelikult ei arvagi midagi, ei head ega halba ja nemad jälle ei mõista, mis ajab mind kogu aeg sellegipoolest õiendama - see on ju ka nagu sallimatuse märk. On nagu on, mis minagi virisen. Nagu moraalide sõja puhulgi, on just see dogmatism ja populism mugavuskodanke õigustus ja tööriist. Kui lahkunud on mugavuspagulased, siis mugavuskodanikud on need,kes silmaklapid peas elavad enda mullikestes, nii kaua, kui keegi neid mulle lõhki ei torka. Mullides elamine ei tähenda iseenesest midagi halba, sageli on see ellujäämise ainud garantii, seda võib pigem alalhoidlikkuseks nimetada. Kuid sedasorti valiknägemine, mille puhul suletakse silmad ja meel ümbritseva ebaõigluse ja ringkäenduse ning ühisvara ärastamise ees, nimetaksin ma mugavuskodanluseks ja arguseks.

Mugavuspagulusest ja mugavuskodanlusest kirjutan ükskord hiljem. Täna mõtisklen selle üle, kus on hea elada ja ja kas on ikka ainult seal hea kus meid ei ole.

Ma olen üks laisk ja mugav inimene. Ma ei taha kunagi seda, mida mul ei ole. Ma ei taha kunagi mujale. Samas ei tähenda see ka seda,et ma ei läheks võimaluse või vajaduse tulles. Me oleme tõelised mustlased - ainuüksi 33 abielu aasta jooksul oleme elanud kaheteistkümnel erineval elamispinnal, enne seda olin elanud veel kaheksal. Vaid paar- kolm on sellist hirmsat , remontimata ja koledat kohta olnud, mis olid sundkäigud, kust ma tõesti ära olen tahtnud. Pikapeale oleks kodu saanud ilmselt neistki. Isegi nendes, kus me elasime ajutiselt kellegi teisega koos- oleme ajutiselt elanud nii Atsi õe, kui minu venna perega koos, Soomes ka sõprade juures- igal pool on olnud hea. Lihtsalt need pididki olema ajutised lahendused. Ma tõesti ei saa aru, kui inimesed ütlevad, et neil onkodus iga ja nad ei taha kodus olla. Küsivad- no mis ma seal teen. Mina olen oma kodus. Mulle meeldib olla oma kodus. Mulle meeldib ka külas , reisil, väljas, mujal. Mulle meeldib igal pool, kuhu ma olen otsustanud minna vabatahtlikult või ka olude sunnil, kuid omal valikul. Ei pea nii olema, et kui mul on kusagil hea, siis ma mujale ei taha ja mujal on halb. Saab olla nii, et kohaned ja oled seal endaga rahul, kus oled.

Ma ei ole Eestist ära seetõttu, et mul oli Eestis halb. Ma ei ole Soomes seetõttu, et siin on parem. Ma ei ole Eesti suhtes vaid kriitiline ,nagu võib mulje jääda. Ma püüan olla objektiivne, ehkki ma ei saanud mugavuskodanik olla, ehk ma oleksin olnudki, ma ei tea seda, kui ma oleksin osanud teistsuguseid otsuseid vastu võtta. Kuid tegin selliseid nagu oskasin ja nendeotsuste ja tegevuste tulemusena pidin Eestist lahkuma.

 Ma ei saa olla Soome suhtes kriitiline, Soome pole mulle midagi lubanud ega mind siia kutsunud. Soome on mulle vaid andnud. Piinlik tegelikult, kuid olen väga tänulik Eesti suhtes olid mul oma õigustatud ootused. Ma lubasin Eestile, et ehitan ja parendan Eesti elu kogu enda oskuste ja tahtega. Eesti lubas mulle, et kohtleb mind võrdse ja vaba kodanikuna. Eesti valitsus pettis mind. Ta ei andnud mulle midagi vastu. Ta võttis minult usu Eesti riigivõimu ja Eesti riigimoraali. Inimeste huvid ikka põrkuvad, see on paratamatus, kuid riik peaks kaitsma ebaõigluse eest. Ta on petnud paljude laste, haigete, nõrkade ja eluoskusteta inimesi. Ta on jätnud nad ilma igasuguse toeta. Nemad ei jaksa ja oska ka kuhugi põgeneda..

Eestis on tegelikult hea. Seal räägitakse keelt, millest ma sügavuti aru saan. Tehakse huumorit, mida ma mõistan. Eestis elavad mu lähedased ja kallid. Eestis on mu sünni ja kodukohad. Eestis on hea. Eestis on laulupidu ja Hirvo Surva, On teater Ita Everi ja Elmo Nüganeniga , On kirjandus Andrus Kivirähkiga. Eestis on palju asju, mis on hästi, isegi parimal viisil. Eesti on ilus.

Venemaal oli omal ajal soe ja lahe, Lätis ilus, Egiptuses mõnus, Maltal kaunis, Lapis hingematvalt ilus ja vaikne, Norra oli vapustavalt võimas ja samal ajal nunnu. Euroopa on mitmekesine ja ilus.

Soomes on hea elada. Siin on sellist nõukaaegset kindlust tuleviku ees. Soomes ametnikud teenindavad, on sõna otseses mõttes kodanike teenistuses. Siin on tunne, et riik toimib kodanikele, mitte vastupidi. Kui Soome Su siia on lubanud, kohtleb riik Sind võrdsena. Ja vabana. Ise vastutad enda maksude eest, ise pead selgitama võimalused, kuid need võimalused on olemas. Kui Sa ise ei suuda neid leida, saad abi. Selles keeles, millest Sa aru saad. Riik on Su siia lubanud ja seisab enda lubaduse taga kohelda Sind enda kodanikega võrdselt. Soomes on inimlik. Reegleid on palju, kuid mulle ons ee mõistetav. Mulle sobivad reeglid. Mulle ei sobi seadustes suur tõlgendamise meelevald ja sellest tulenevalt tulemuse ettearvamatus.

Minu heaolu ei määra koht, vaid kohanemisvõime. Vastutusvõime enda otsuste tagajärgede eest teeb mind vabaks. Vaba inimene on õnnelik inimene. Kui sõja ja haiguskolded välja jätta, pole kohal tähtsust. Peaasi, et me saame selle ise valida. Vabal tahtel või asjaolude tõttu.


Üks hea asi ei tee teist halvaks. Hea, et on palju head.