Search This Blog

Monday, October 31, 2011

Sõru laat ehk miks ma armastan sõrulasi.

Hiiumaa tervikuna on kahjuks minu jaoks minetanud oma algse, idüllilise ja õiglase maanurga tähenduse. Esimesena kipub ikka meelde tulema halb - no miks see küll nii on. Kuidas ma ka ei tõrjuks neid inimlimukaid oma mõtetest, siis tehtud ja kestev ebaõiglus ei lase mul neid siiski unustada. Loodan, et mõistus ja aeg teevad oma töö ning mu meeltest kaovad igaveseks selleised nimed ja näid nagu Kail, Lerch, Peedu, Rull, Kobin ja veel väiksemat prahti juurde. Mõnele võib olla üllatav siin mu negatiivsete suurkujude tahvlil Kobin Malle nime näha, kuid üsna kindlatest allikatest on teada, et Malle Kobin levitab mu kohta laimu. tuues mind esile halva näitena erivajadustega inimeste ärakasutajana. Tegelikult nõuaks see täiesti kohtuasja, et Kobin Malle sugused inimesed ei pääseks ligi erivajadustega inimestele, rääkimata siis kõrgete ametikohtade omamisest, aga tegelikult on mul ükskõik. Kui hiidlastel endil on ükskõik, siis mind see peaks küll huvitama kõige vähem. Mulle ei tee see laimamine suurt midagi, Kobin vaadaku ise, kuidas sellega toime tuleb, et kas, siis enda poolt välja mõeldud või kontrollimata infot külamoori tasemel oma kõrgelt ametikohalt edastab. mulle jääb ikka meelde see pilt kui ta tähtsalt fotoaparaadiga vehkides üritas takistada hoolealusel teostada oma unistust ja võimalust normaalsema elu poole. Pean tunnistama, et hoolealuse enesekindlus ning enda õiguste eest seismise käigus oma võimete ületamine oli muljet avaldav ning Kobin tundus selle kõrval eriti naeruväärne ja ebapädev.
Aga noh, nüüd on seda au neile saanud jälle küll ja rohkemgi, see on nüüd siis ka räägitud. Loodan, et Kasuperede Liit endale väärikama tegija etteotsa leiab.
Niisiis, minu kallitest sõrulastest. Sõru otskond ning selle erakordne vaim olid just need tegijad, mis panid meid 17 aastat tagasi, suurtes piirides just samal, sügisesel ajal , olusid trotsides end hiidlasteks pressima. korduvalt oleme rääkinud, et arvasime olevat leidnud Paradiisi maa peal. See ühisvaim, mida  Helleri eestvedamisel , Lajade toetusel ning muidugi Kotkas Kalevi nõul ja jõul veeti, oli täiesti jalust rabav. Me nii hirmsasti tahtsime ka sinna kuuluda ja proovida vähemalt natukegi sama töökad ja tublid olla. meid toetati ja me rabasime rõõmuga. Aitasime Veersaludel Välja talu 5 aastase seismise järel tolmu alt välja kraapida, hiljem taastasime 50 aastat tühjalt seisnud Kobli koha , tehes sellest oma Mariatsi. Ikka kogu aeg kogukonna toetusel - Sarapuude pere, Söölide pere, Vetside pere, Kotkaste pere, Nelliste pere, Veersaludest rääkimata. Toredate naabrite seltsis , iga aastaga tuli külasse paar suitsu juurde. 17 aastat tagasi seisid pooled majad meie kandis tühjana. Tänu Helleri ja otskonna rahva pingutustele ärkas küla taas ellu ning seda vaatamata asjaolule, et oli pesaheitmise aeg - lapsed said suureks ja lendasid laiali- nii Vetsidel, Kotkastel , Söölidel, kui ka mitmes muus peres. Ning kui tublid noored on selles otskonnas kasvanud - praagiprotsent on praktiliselt olematu - ei täienda need noored mingil juhul tänavaid ega vanglaid. See on üks kvaliteetne elukeskkond.
Nagu eelnevalt juttu olnud, võtsid need mehed - naised laiemalt ette ning viisid kogu Emmaste valla paremale ja jõukamale järjele, ikka tarkuse ja töökusega- tõüesti kõlab nagu muinasjutt, ainult õnnelik lõpp puudub. Äbarikud ei suutnud leppida ning üritavad nüüd kogu saavutatud edu alla vett lasta, aga õnneks jäävad neil isegi selleks käed lühikeseks, ehkki teada tõde on, et lõhkuda on kergem kui ehitada.
Emmastest oma "teenitud tänu" saanud, õnneks saanud tagasi ka oma sadama ja muuseumi , on Sõru otskond taas võidu poolel. Tänu Veersaludele on Sõrul kohvik ja pood, tänu Lajadele on Sõrul jazz ja kontserdid, tänu meeskonna tööle on Sõrul maine, tänu Milvile, Helvele, Kalevile, Hellerile on muuseum ja külaseltsil koos käimise koht, tänu Kalevile, Laun Tiidule, Hellerile on sadam. Tegelikult sai loetletud ainult eestvedajad- andke andeks mulle kõik teised- tegelikult on see ikka kogukonna koostöö - Maris , Mare, Velju, Siim, Peeter,Arvu, Kadri ja paljud ja paljud teised.
Mu elu läks lihtsalt ilusamaks taas sellest päevast, kui makuulsin, et külaselts tegutseb ja korraldab, küll koosolemisi, kuid nüüd suisa laata.
Kuna ma laadal ise polnud , mu ema Helle oli seal õnneks aktiivne osaline, edastan muljeid otse koha peal käinult - minu kallilt sõbralt Veljult, kes ilmselt Mare peale käimisel(suur tänu talle selle eest), oma muljed muhedalt kirja pani. Kadri lubas kasutada ka enda poolt tehtud pilte.
Tublid, Sõru rahvas, minu rahvas. Hoian meile siinpool kahte vett hoolega pöialt - meil läheb Sõrus endiselt kõik hästi! Meil on maailma parim paik elamiseks.
Tõrvatilkasid meepotis annab tegelikult vältida - need on inetut värvi , kergelt ignoreeritavad ja eemaldatavad.

Velju muljed laadalt.Kirjad Marile.

Mool oo rööm näha,et teitelseel Soomes oo ikka ametiühing ka veel töös.Paistab et loube ja pühabe antakse teitele ikka ka ingamis aega ja sa vetsid vaevaks meitele kirjuta.Meitel oli sii loube Sõruots sügis laat,nagu sa tead.Mool oo siuses sennega soole natust uudiseid,need kippuvad nüüd küll juba vehe vanad olema,aga nädala lehed ilmuvad ju ka ja äda pole midad.Ma tahtsi ükspeev Atsi kette saada,aga äi saand pihta.Ma tahtsi senne taksunduse asjus vehe kosultatsiooni saada,ta teab seda asja paremini neh see senneks.Mind kutsudi loube umigu poole üheksaks kliendi või nagut meitel ööldakse kunde juure.Sa saad aru loube umigu nii vara see jo poole öö aegu veel see peaks kindlasti kõrgema tarihvi alla minema.Mind kamandati peenramaale,kärru pidi seel olema ja kõrvits ka ja seetuli outusse panna .Ma läksi paha aimamatta senna oh sa mait,sennest oleks terve Sõru ots jõuluni süüa saand.Mis tehja kliendi soov oo seedus Ma kikerdasi senne siis kudadviisi kärruse ise kartsi küll,et siit ma songa saa,aga leks õnneks.Kui ma olisenne lõpuks outusse saand läksi ma tuba uurima kus klient oo.Ma proovisi taale selgeksteha et kis seda ostab,kui just kisski paati äi taha tegema akata agatuli välja,et see polekit müügiks oo oopis tekuratsioon.Siis läks kouba peele laadimiseks;potid, pannid,vaaagnad,purgid ja lugematul arvul muud kloba.Oleks ma seda teednd ma oleks outule kärru järgi pannund.Elektri pliitasid kaks tükki ja mihkru uun.Lõpuks kui me olime vanaemaga karderoobi ka üle vaatnin,seel tuli ka vceel lakelisid ilmsiks,et seeliku alumine eer pidi katki olema,ma lohudassi teda küll,et äga ta loua peele äi pee tantima minema,saimi lõpuks minema.Ma kantrullisin ikka üle ka,et kas vanaemale ka mõni õöönes nõu jäi või veedi need keik nüüd seltsi Vanaema ütles,et las laps vetab aga seltsi temale üks vehene kouss ja tass jähid.Lõpuks saimi minema ,sadamas käis juba igavene joosmine ja sebimine.Keik rabasid paremaid kohti.Ma aitasi siis kliendil ennast sisse seeda, panin pliitad tööle ja kikerdasin tekuratsjooni ka paika.Siis kimasin ruttu kodu ütlesi naisel,et nüüd sile riie selga ja ruttu laadale.Kuule mool läheb nüüd kiireks järg tuleb teise peeva.Tsäu.Velju.




No nii ma ole nüüd järjega jälle puutris.Keige peeld ma lõpeda oma laada memuaarid ee,muidu lehtvad meeelest maha sest mool pidi mälu na vilets olema,nagu mo naine ikka toonidab.Jõutsime naisega kinasti laadale kraapisi kodust enne keik seestud ,ka kokku ja puha,tervelt kakskümmend euri sai kokkum.Ma ise arvasi,et joo sennest küll oo ikkagi kohaliku tähtsusega üritus ,mis sennest ,etSõruotsa mahvja territoorjumil,nagu kadestajad ütlevad.Kui ma keike seda nägi mis seel pakudi,siis ole ma täitsa kindel,et nälga tänavu aasta äi jee,kis ennast vehegi liiguta viitsib.Varsti ju mardipeev,siis ju kadripeev ja kougel nee jõuludki oo.Söömapoolist oli egasugust sorti alates leivast ja lihast,lõpetades tuhlide ja igasuguste juurigatega.Neh seenestest map mitte äi reegigi neid oli igasuguses töötluses küll külmalt ja sujalt,küll soolaseid ja isegi tordi sees.Ja siis seda vaimu toitu,ma mõtle raamanduid,neid oli ka mütme leti jägu.Vad seeld tegime naisega omale ka laada ostu.Sa kindlast juba teed senne Takise Härrana sündinud.Seel näidedi veel kinu ja puha. kokkuvettes oli täitsa kina üridus,keik oli kohalik kraam,map äi näind kussa pool neid siltisid Made in cina.Ma tänaks kindlasti neid kis senne asja ette vetsid ja ära tegid.Kui sa trehvad neid nägema siis täna moo poold ka.Üks uudis veel ,Nüüd oo nee valla omad ühe asja veel senna p tehega kohta aeda.Nüüd mei oleme siis nii kougele jõudnd,et kui mool oo pintsiini tarvis siis ma pea pläsku kile kotti panema ja bussiga Käina minema sest Emmastes änam pintsiini äi saa.Valla omad olid ütlend,et see kasumit äi anna ja seda pole vallale tarvis.See oo küll õigus et nendele seda tarvis pole sest änam pooldel pole meite vallaga midagi pistmist ,kis käib sii magamas kis ainuld volikogu koosolekul,kui jõuab selge see ,et nende see tehendab valla jäuks pole seda pintsiinijaama mitte tarvis.Preegu keik tsäu Velju.
 
 





No comments:

Post a Comment