Olgu see siin asjaosaliste endi poolt ära toodud nii nagu nad selle kirja panid. Pole tähtis, kas neid tunde oli kolm või neli peale tööd- kuuldavasti on Helleril ka kogu raamatupidamine kenasti kirjas - võlglased ehk lihtsalt ei tea, palju nad täpsemalt võlgu on, seetõttu pole nad oma osalust veel ära vormistanud ja kasutavad teiste töö ja vaeva ning rahaga tekitatud valgust. Aga me ootame, Jumal pidavat olema õiglane , kuid aeglane, ehk juhatab ka need mõned eksinud õigele teele.
Aga mis ma ikka kogu aeg virisen , siin siis veel üks kriminaalse Reheselja lugu - kuidas tänavavalgustus Reheseljale sai ning kes selle eest siis ikka maksis - kas valla maksumaksja või keegi teine ja kes maksmata jättis. Maksumaksjate lugu on muidugi isemoodi vahva- seda maksude maksmise asja võiks ükskord pikemalt arutada.
Vabandan asjaosaliste ees - viirus ja ajapuudus ei võimaldanud te kirjutisi enne üles laadida. Tänud teile !
Aga hetkel:
Mare ja Velju :
JA SAAGU VALGUS !
Kust tulevad head ideed ? Tundub, et eikusagilt. Nad lihtsalt tulevad. Üks on selge, elule tuleb vaadata laiemalt ja oma nina otsast kaugemale, projektid, mis lähtuvad ainult isiklikust egost ja kasusaamisest, need ei toimi. Inimene on sotsiaalne olend ja kui midagi ette võetakse ning tehakse, olgu see väike või suur, tehakse seda inimestega ja inimestele.
Kui on idee ja päid juures juba rohkem kui üks, hakkab asi arenema. Kui on eestvedajaid, lähebki asi käima ja saab teoks. Nii sai teoks ka Reheselja elektriprojekt.
Emmaste vallas liigub jutt, et Heller pani valla rahadega Reheseljale tänavavalgustuse. Tahan tuua oma kirjutisega selgust sellesse loosse.
Reheselja elektriprojekti eestvedajateks olid Arvu ja Heller. Idee tuli jutuajamiste käigus. Eesti Energia uuendab oma elektrivõrke pidevalt. Järg jõudis ka Reheseljale : siia oli plaanitud uus alajaam ja maa-alune kaabel. . Asjaajamine ja paberimajandus oli Arvu rida, Heller tegeles tööde praktilise poolega. Kõigepealt tuli teha Eesti Energiale liitumistaotlus, et panna tänavavalgustus. See maksis 6000 krooni ( algselt maksis selle Arvu ). Kokkuleppel tegid praktilise töö ( kaevamine,elektrikaabli vedu ja paigaldus ) meie küla mehed, saades töö eest vastu valgustusmastid ja valgustid. Oma raha eest tuli juurde osta mastide vahekaabel, üht-teist elektritarvikuid, maksta kinni kopajuhi töötunnid . Ka kõik load, mis projekti puhul tarvis ( näiteks kaeveluba ) on makstud oma rahadega. Arvul, kui elektrimehel, tuli teha palju väiksemaid töid : ühendused, pritsikuuri elektrikilp jne. Arvu hoiab süsteemidel „silma peal“, et kõik toimiks. Projektiga haakus 16 majapidamist, kaks ( Pähkla ja Tooli ) loobusid. Kedagi kohustada ei saa, kõik on vabatahtlik.Peeter käis siiski abiks kaableid vedamas, Avole ei sobi küla inimesed, ammugi siis siinsed projektid. Kui reaalsed rahalised kulud kokku võeti, tuli igal perel maksta 1300 krooni, ka kulutatud elektri eest maksame me ise. Selline on olnud asjade käik.
On ka minule öeldud, et mis teil viga, teil ju tänavavalgustus. Olen vastanud „ Tehke ka, otsige võimalusi, et oma elu paremaks muuta!“. Hiljuti kuulsin, et Käina vald toimib samamoodi : Eesti Energia projekti raames pannakse ka tänavavalgustus. See on loomulik, et kui juba kaevatakse, tuleb kõik võimalused ära kasutada. Kõik on tegelikult kokkulepete ja asjaajamise küsimus, ainult tahet peab olema. Kui palju aega ja vaeva kulus Reheselja elektriprojekti eestvedajatel ( eelkõige Arvul ), et kokku leppida, kooskõlastada,materjal hankida, seda teavad ainult nemad. Kaablite vedamine käis õhtuti, traktoritulede valgel. Kraavi kaevamist ja kaablite vedamist jätkus 11-le päevale, enamus tööd tehti õhtuti, kella 6-st 10-ni. Sügis, vihm, pori... Töö sai tehtud ja vaatamata sellele , et mehed kohati põlvist saati poris müttasid , ei ole ma kuulnud, et keegi oleks virisenud. Tublid, väga tublid! Seda häbematum tundub väide, et Reheseljale on tänavavalgustus valla rahadega pandud. Kui palju töötunde tegelikult kulus , ega seda ei teagi : postide ülespanek, valgustite paigaldus, pritsikuuri valgustus ja hulk väiksemaid töid. Me elame siin ja kõik, mis on tehtud ning edaspidi tehakse, on selle nimel, et meie elukeskkond oleks parem. Hea on pimedal ajal liikuda ja pritsikuuri minnes ( siia tuleb terve küla post ) hakkab nii väljas kui sees tuli põlema, ei pea taskulamp käes koperdama. Lambid ei põle öö läbi vaid lülituvad välja kell 11, sedasi sügisest kevadeni, kuni valgemaks läheb, suvel pole tänavavalgustust vaja. Augusti algul juhtusin hilisõhtul Mõisast läbi sõitma ja mis ma nägin : valgustus põleb. Sealsete elanike käest kuulsin, et see oli põlenud terve suve jooksul !? „Mõisa köis, las lohiseb!“ – kedagi ei huvita. Kui meie siin midagi teeme, oleme „hammaste vahel“, teadagi , Sõru maffia. Las räägivad. Meie, isepäised , nagu me oleme, toimetame ikka edasi ja on ka nooremat põlvkonda, kes jätkab.Tehtud on siin mõndagi : aastakümneid oleme koristanud ja võsast puhastanud oma küla, hiljem lisandus randade koristus ja küllap on siit „välja kasvanud“ ka üldine valla koristus. Rainer Nõlvaku „Teeme ära“ polnud meie jaoks midagi uut, lihtsalt äraunustatud vana. Ei pea keegi ootama, et ta uksealune puhtaks tehakse, seda tuleb ikka ise teha. Lihtsam on koristada pidevalt kui ühel hetkel avastada, et prügi hakkab lämmatama. Koos teha on tegelikult tore, see liidab ja annab indu järgmisteks projektideks. Ega me siis ainult tööd ei tee, saame lihtsalt niisamuti ka kokku , on veel sünnipäevad, jaanipäev ja aastavahetus.
Kaheksakümnendate keskel sai Helleri eestvedamisel ehitatud lastele mängumaja ja kiik, tehtud lõkkekoht, kus külarahval mõnus koos istuda, märgitud maha palliplats ning veetud kohale külakivi.Ka siis oli ütlejaid, et teil on külas suur kiik. On jah , ja ise see sinna ei tulnud. Eks me oleme sellega harjunud, et Reheselja rahva tegemistele kommentaare jätkub. Ei tea, miks see nii on, aga kipun arvama ,et kohati on tegemist eht-eestlasliku kadedusega.
On räägitud, et ka ahnus ja kadedus on kapitalismis edasiviivad jõud. Laenan siia tsitaadi Mihhail Lotmanilt: „ Vabaduse pahem pool on egoism ja ahnus. Õigluse pahem pool on jälle kadedus ja väiklus. Kui mul on valida, siis ajaksin asju pigem ahne kui kadada inimesega. Ahne inimene tahab midagi teha. Kade inimene põhimõtteliselt ei loo midagi juurde.“
Mare
Moo mälledamist mööda olid nee asjad änam vehem seda moodi nagut sii eelpool kirjudat oo.Eks nee naised said oma portsu ka,sest eks see riiete kasimine jähi ikka nende tehja.Ma karda,et nendel läks ikka üsna ulka pesupulhverd üles,et riided sellekohaseks saada,et kinidab koduväravast välja lasta.Senne asja mei oleme oma jäuks nüüd ammu ee lõpedand,las nee kadestajd vaevad oma pead,et mis ja kudas,nende muistusse äi mahu ju,et muist asju sünnib tasuta ja omast ajast ka tehja.Nendele kadestajatele ma või nüüd saladus katte all ütelda,et tuleva aasta mei paneme omal trolli ka käima.Iliktri postid ju tee eeres püsti.Meitel üks bussi kere ka juba olemas.Mõtle kui hee õhta Sõrul kõrtsis ää käia.Mõrrakuuri poold lähmi ja Roo meeld tuleme.Saaste prugrammist pidimi raha ka saama ikkagi mitmed outud jeevad õhta kodu seisma.Üks uudis veel,mei saami senne Kreedexi abiga omale ühe senne iliktri outu laadija ka ,mis nüüd väga moodis oo.Paneme senne Pritsikuuri seina peele üles,see peaks ju küll ee koht olema.Niikoua kui autu laadib saab sees lehti lugeda ja puha.Kuule preegu siis eed kadestamist ja mei katsumi teite jäuks ikka midad jälle tehja.
Velju
Arvu Kastein:
Reheselja tänavavalgus on sisult kõige tavapärasem “teeme ära” üritus. Vanasti nimetas eesti rahvas sellist asja talguteks. Talgud olid siis tavapärased asjad, teisiti oligi võimatu Eesti külas suuremaid töid korraldada, olgu see siis heinategu, rehepeks või majaehitus. Tänapäeva Eesti ühiskond on seevastu läinud väga individualistlikuks. Mäletan kui 90-ndate alguses toimusid esimesed Sõru ranna koristuse talgud. Mujalt rahvas sõitis mööda, päris aru et mis toimub ja läks pead raputades edasi – “ei, meie külas oleks see võimatu”. Jah, elu näitab et valdavalt ongi võimatu, kuniks leidub teatud lollikari kes seda ei tea ja teeb asja võimalikuks
Igal asjal on oma algus ja põhjus. On ütlus, et Kariibi mere orkaanid saavad alguse liblika tiivalöögist kusagil aafrikas, kes tekitab esimese õhukeerise. Väga hästi või väga halvast lähevad asjad siis kui mitmed asjad-olukorrad üheagselt kokku juhtuvad. Ehk paned näiteks mitu augulise juustu viilu kokku ja vaatad kas näed läbi.
Tänavavalgustuse ehituse mõtterada on üsna käänuline. Valla arengukavas oli ette nähtud 2008a. Reheselja tee asfalteerimine. Tol ajal ei olnud ka veel Sepastes alajaama, vool tuli Reheselja alajaamast, madalpinge liin oli üle 2km pikk, vool Sepastes üsna kehvavõitu. Perspektiivne Sepaste alajaama kõrgepinge kaablitrass oli ette nähtud Reheselja-Sepaste tee servas e. seal kus ta täna ka on. Jaotusvõrgu poolt otsustati seetõttu paigaldada kõrgepingekaabel enne tee remonti asfalteerimise ulatuses e. kuni praeguse Reheselja alajaama asukohani. Asfalteerimise probleem seisnes selles, et peale asfaldi panekut on kaablitöid oluliselt keerulisem, kulukam ja sageli ka teed lõhkumata võimatu teha (nende otsuste juures minul sõnaõigust ei olnud, töötasin sel ajal teisel ametipostil).
Siit tuleb mängu tänavavalgustus. Kuna nagunii pidi Jaotusvõrgu poolt minema kaabli kaevamiseks , siis tekkis meil Helleriga mõte, et paneme siis ühiskaevist kasutades kohe ära ka tänavavalgustuse kaabli ja jalandid, valgustid saab alati hiljem panna, aga kaablit mitte. Esmane eesmärk oligi tol hetkel kaabli mahapanek, kust kaabel saada ja kuidas asi üldse lõpuni teha, sel hetkel selgus puudus. NB!!!! Mitte kordagi ei olnud arutusel teema, et valgustuse ehitus ja hilisem elektri maksmine peaks toimuma valla kulul.
Reheselja alajaama ehituse ja kaabli paneku tööde tähtaeg oli 2007a. novembrikuu. Tegu oli majandusbuumi perioodiga kus ehitajatel tööd palju. Septembrikuu oli kätte jõudnud, töö tähtaeg lähenes, ilmad läksid juba poriseks, töödega ei oldud veel alustatud. Siis tekkiski meil tänavavalgustuse koha pealt vast see kõige parem mõte - pakkuda elektrivõrgu ehitajale varianti, et kaevame kraavi ise, aitame kaabli ka maha panna, aga vastuteeneks palume tosin valgustimasti koos valgustitega (kaabli olin paraku juba varem hankinud) e. moodsas keeles win-win varianti. Rääkisin elektrimeestele jutu ära ja ega selget vastust tookord saanudki, on nad sellega nõus või mitte. Paar päeva hiljem olid valgustimastid pritsikuuri juures.
Algne plaan oli kraav nn. Jumpsiga kaevata. Arvestades kivide hulka mis maa seest välja tuli, hea et me Jumpsi peale ei jäänud. Sama ajal toimus Emmastes kanalisatsiooni ehitus. Heller sai kaubale JCB kopamehega kes oli nõus õhtuti nö. haltuurat tegema. Mees tuli õhtul kella 6-st ja lõpetasime tavaliselt kl. 9 paiku. Töö jõudlus oli sirgel trassil kusagil 75m õhtu jooksul. Töö eest sai mehega klaaritud iga õhtu. Esimene päev läks kogemuse hankimiseks. Kaevasime kraavi valmis et järgmine päev kaabel sisse panna. Paraku oli kaablikaevis muutunud veekraaviks. Oli tükk tegu et kaabel kraavi saada (torus kaabel tõuseb veepinnale) ja veel nõutud sügavusele. Hiljem sai kaabel kohe kraavi pandud ja kaevis kinni. Keskeltläbi oli meid iga päev ca 5 meest ametis. Mõni päev rohkem mõni päev vähem, esimene päev kõige rohkem. Töö alguse dikteeris kopamees, tema tund jooksis ja kui ta oli platsis , siis tuli meil ka olla.
Hiljem jäid väiksemad tööd – oktoobri kuu jokksul ajasid mastid koos valgustitega püsti Velju ja Heller. Mäletamist mööda sai valgustus töösse 2007a. novembri esimestel päevadel, nelja aastaga on kulunud 6000 kwh elektrit.
Lootsime sama praktikaga ehitada tänavavalgustuse edasi Sepaste suunas Reheselja küla lõpuni. Sepaste kõrgepinge kaablit hakati edasi paigaldama 2009a. suvel. Kahjuks ei olnud siis olud enam nii soodsad. Oli tugev majanduslanguse aeg, ehitajatel oli omal tööd vähe. Niipalju läks siiskid hästi, et saime kõrgepingekaabli kraavi sokutatada ka oma tänavavalgustuse kaabli ja paigaldada valgustite vundamendid. Velju ja Heller vedasid kaabli lahti, ehitusmehed olid väga vastutulelikud ning panid kaabli kraavi koos valgustikannudega. Mehi premeeris Heller pudeli viski ja kommikarbiga. Kohtusin samade meestega aasta hiljem teises objektis. Heller oli neil väga hea sõnaga meeles.
Ehk see Sepaste suunaline valgustuse projekt on meil veel pooleli. Kuidas asi lõpetada vajab arutamist. Variant on panna aja paranedes uuesti rahad kokku ja osta puuduvad valgustid. Teine võimalus on kirjutada mõni projekt euroraha taotlemiseks.
No comments:
Post a Comment