Soomes.Koristaja märkmed(1)

30-06-2011 Tikkurila

Suurlinn kõlab ikka teistmoodi kui lihtsalt linn, mõtlen linna ennast, mitte sõna. Lakkamatu helide voog akna taga, mis ei vaiki hetkekski.

Minu esimene hommik ärgata Helsingis, koristaja, õigemini praegu veel koristaja õpilase rollis. Olen otsinud enda seest emotsioone, mis vastaksid tüüpreaktsioonidele sarnases olukorras - selleks oli vaja omandada kõrgharidust, lihvida sotsiaalseid oskusi ning töötada aastakümneid juhtivates ametites, et tulla soomlaste tagant sitta koristama – seda kokkuvõtet olukorrast olen ma viimaste kuude jooksul kuulnud enam kui kord ning ka siin kohapeal olen selle hinnangu erinevaid variatsioone juba kuulnud.

Ise olen ikka isemoodi. Ma ei oska kuidagi sedapidi suhtuda – mis vahet on tööl, kui sa jaksad ja saad seda teha, mis vahet on kelle jaoks sa seda teed. Koristan ju kodus aastakümneid ning häbi pole sugugi, päris tore oleks , kui keegi oleks ka selle eest maksnud.

Minu jaoks on huvitav olla taas väljakutse ees, mis on tõsiseks katsumuseks eelkõige mu poolesaja aastasele kehale kogu oma tagavaraks kogutud kilodega – usun, et oleks nüüd mõistlik lõpuks need rasvavarud käiku lasta. Kas kere sama meelt on – selgub asjade käigus. Läbirääkimised käivad.

Niisiis olen peale Emmaste isevalitsejate korraldatud ning käesolevaks hetkeks 1,5 aastat kestnud poliitilisi repressioone, maandunud Helsingisse koristama. Eesti riik võib uhke olla – laevatäite kaupa uut kodutuse vormi evivate eestlaste voor on Läänemerel lakkamatu. Ka mul oli valikuid üsna vähe – ilma sugulaste toeta ja vanaema pensionita oleksin võinud vabalt minna täiendama neid plahvatuslikult tekkinud kerjuste ridu vanalinnas või siis ühineda Balti jaamas ja pargis vedelevate puhkajatega, proovides ära bioloogilise ja majandusliku ime – prügikastimajandusest elatumist.

Täna on Atsi õe, Eha sünnipäev. Taas on mul au ja heameel tunda haruldast inimkvaliteedi tüüpi inimest. Pean natuke mõtlema, et jutt temast imal välja ei kukuks – lihtsalt tükib peale tahtmine kasutada vaid ülivõrdeid – moraalne, eetiline, sotsiaalne, empaatiline – täiesti probleeme tekib millegi vähegi tasakaalustava negatiivsega välja tulla. Ning ometi on Eesti riik Leiburi juhtkonna näol ka talle pikaajalise kohusetundliku ning lojaalse töö eest suutnud näkku sülitada ning jalaga anda. Tänu Karin Kelderi usinusele ja ambitsioonikusele saavad nii Leiburi omanikud kui Eesti riik maksta vähemalt valuraha kompensatsioonide ja abirahadena, kuid mis on see Eha jaoks selle alanduse kõrval, mida ta polnud mingil moel ära teeninud. Jah jagan filosoofide seisukohta, et eluteater koosneb absurdistsenaariumist, kuna üks seltskond, kellel on nii tohutu valu juhtida ning end teiste alandamise läbi kergitada, tunneb eksisteerimiseks haiglast vajadust kirjutada teistele absurdipeatükke. Mis sel Karin Kelderil elus puudub ning miks ta ei hangi omale elu, milles ta ei oleks nii ebakindel ja ei peaks teiste alandamise läbi enda elule mõtet andma. See, et ka Leiburi hetkedirektor ja müügidirektor selle solgitsirkuse klounid olid nõus olema – ma ei tea, kokkuvõtteks võin öelda, et ma ei imesta, et selliste rõhuasetuste puhul juhtimises on Leibur oma turuliidri koha Eesti Pagarile loovutanud. Jõudu Eesti Pagarile ka edaspidiseks . Leiburi Soome omanike ees ma muidugi vabandan, ma olen naabrite austamise ja rahvaste sõpruse poolt, kuid mina pole neile juhtivaid töötajaid valinud. Kui mina seal töötasin ning Eha kaadrivaliku eest vastutas, siis oli Leibur vaieldamatu turuliider Tallinnas ning minu tagasihoidlik osa seisnes ka selle Harjumaale laiendamises.

Kuna ma pean nüüd oma uuele väljakutsele vastu minema, mille esimeseks sammuks on üritada rongiga õiges suunas sõita, siis hetkel ei jõua ma taas valgustada enda värvikat kogemust Leiburisse kandideerimisel ning selle dramaatilisi tagajärgi Eha jaoks. Isiklikult tundsin ma end selles kandideerija rollis nagu Bridget Jones- kakskümmend aastat hiljem – see oli päris mõrudalt lõbus.

Ehale palju õnne sünnipäevaks! Kõik mis ei tapa , teeb tugevamaks. Kuhu meil ainult veel selle kogutud jõuga nii kangesti minna oleks? No mina näiteks sätin end kohe koristama.