Search This Blog

Sunday, July 10, 2011

Vahepalaks. Helsingis jõudu kogumas ja mõtteid koondamas.

Kuna elu pakkus taas pika kurvi, milles veel viibin ning pean vaatama, et kurvist välja ei lenda, siis süsteemseks postitamiseks pole ma hetkel valmis - kord olen liiga väsinud uutest emotsioonidest, kord valutavad koristamisest käed ja selg, kord tahab koduigatsus hinge matta - igal juhul mingiks mõistuspäraseks kirjutamiseks pole aeg soodne. Õnneks on kõigil palava suvega muudki teha kui Emmaste valla mustas pesus sorida, mida ma siin ikka pesta kavatsen, koos muu EV lolluste loputamisega.

Faktidest siis nii palju, et otsustasin tulla proovima kuidas Eesti arsti palgaga Soomes koristamine maitseb. Palka ma muidugi otseselt ei saa - tuleb parendada EV majandusolukorda ning oma firma jalule aidata, aga mingi tegevus ikka - raske ning põnev ühekorraga.

Ehk viimase aja kõige olulisem sündmus on Helleri järjekordne kohtuvõit Emmaste valla pätivalitsuse üle, kes süüdimatult üritavad Emmaste valla napi rahakoti arvelt hävitada nende inimeste elusid, kes on Emmaste valda teeninud ning neile laiutamiseks rikkusi loonud. Kujutan ette, et Peedu roolib siiani kuldkella välkudes kriminaalset maasturit. Tore, nüüd saab ikka advokaat mis nimi tal iganes oli ka Emmaste valla arvelt kena kopika singi ostmiseks leivale. On küll aega edasi kaebamiseks, huvitav , kas jätkub Peedul - Kailil selleks ülbust ja lollust taas või on juba tagumiku alune veits tuline ka? Kuulujutud liiguvad visalt, et siiski seda viimast nähtust juba on, ja mitte vähe. Kohtuveskid on aeglased  ning mitte alati õiglased, Jumala veskid aga vaieldamatult õiglased.

Mis kohtuveskitesse puutub, siis Helleri näidetel võib väita, et päris musta valgeks ei saa rääkida ka siis, kui on tutvusi ja pättidest semusid süsteemis ning võõras rahakott laiutamiseks vabalt kätte antud. Kellele läheb aga korda inimeste rikutud tervis ja karjäär?  Nõrk lohutus on ka see, et vanarahva tarkusel-igal oinal on oma Mihklipäev - kipub tõepõhi all olema ning Kailil - Peedul koos oma tentsikutega tuleb kord oma tegude vilju maitsta. Mida rohkem nad nüüd aga möllavad, seda tugevam tuleb tagasilöök. Milleks seda neil vaja ikka on, jääb mulle arusaamatuks - mis nende vaesekestega on lapsena tehtud või kui halvasti nad oma elu nüüd on korraldanud, et sellist elu peavad elama? Kui tühi peab elu olema ja kui sügaval peavad olema kompleksid, et end tugevana ja ilusana võid tunda vaid läbi teiste alavääristamise. Pean nüüd kohe selle teema lõpetama - sotsiaaltöötaja vaim lööb välja - kahju hakkab kohe neist- tahaks neid kohe kuidagi kaitsta  nende endi eest või lohutada. Hetkel meeldib mulle neid ikka põlata - mingit õigustust ei ole trügida ametikohtadele, kus tuleb inimesi kaitsta, mitte neid rünnata , ametikohtadele, mis on ellu kutsutud kogukonna liikmete elu korraldama ning koosmeelele mõjutama, mitte repressioone ja vastuolusid korraldama. Mis tagajärjed sel valitsemisel on - lahkumisavaldused lendavad ning nendega manipuleeritakse nii koolis kui hooldekodus - mõlemad asutused peaksid olema sealsete teenuste kasutajate jaoks turvalise keskkonna sümbolid - noored ja vanad - kõige kaitsetumad kogukonna grupid, aga ka kõige kasutumad Peedu - Kaili taoliste  jaoks - nendega ei tasu arvestada ning nende huvisid ei maksa üle hinnata- panustame ärimeestele, juristidele, poliitikutele - nende tugi tagab meile pagunid ja kuldkellad ja hea palga ja tasuta autod. Õige, tublid mehed, nii jätkakegi! Mis sellest, et oma koju oleks häbi tõttu targem hiilida pimeduse varjus ning kardinad tihedalt kokku tõmmata - kui ikka käid poolte peredega kohut või oled neile muul viisil käru keeranud, kui üleaedse perenaise oled tõmmanud oma realiseerimata ambitsioonide ja välja elamata komplekside tõttu ning ametiseisundi kuritarvitamise võimaluse olemasolu tõttu, kriminaalasja, siis isegi suurim põmmpea taipab lõpuks, et targem on silmad maas käia ning sõita külavahel pilk põõsastesse pööratud. Palju õnne! Isegi hunt ei murra kodu ligidalt ja koer ei rooja oma hoovi - sina, Kail Avo, oled rumalam kui loomad - ela nüüd seda elu, mille endale ehitasid. Ei kujuta ette, mis sul häda oli - Heller, Kalev ja ei tea kes veel, aitasid sul üles ametiredelil trügida . Tiit toetas sind, hakkas isegi mingiks vabatahtlikuks politseinikuks. Valesti investeerisid mehed - oled sa ise juhm või on Sul halvad nõuandjad, aga sinu asemel ei tahaks küll nüüd ükski normaalne inimene olla- mida su pagunid maksavad ja ma tahan näha , kaua nad sul veel üldse on - huvitav jälgida, kui palju Eeesti Politsei väärt on , kui puhtana nad tahavad end hoida. Vabandan lugejate ees, sõna Sina on kord suure, kord väikse tähega- harjumusest kirjutasin suurega, üritasin ära parandada, sest Kail tõesti ei vääri minu silmis suurt algustähte - olgu see minu poolt kitsarinnaline, aga nii on.

Kail on läinud muidugi juba Emmaste folkloori ajalukku - kui erinevate valitsemissigaduste kohta on olemas erinevaid sõnu, sisi Emamste vallas toimub " kailimine" nagu kohalikud folkloristid on mulle teavet lähetanud. Samuti peetakse Kailile sobivaks tervitust : SIEG KAIL!

Toon  ära ka ühe esimese folklooriloo, mis tekkis esimestel nädalatel peale tandemi Peedu- Kail mürgeldama asumist .

Siinkohal aga olgu lõpetuseks Mare Sarapuu kaunis ja täpne luuletus, mis ilmselt ajendatud südamevalust ja armastusest selle lapikese maa vastu, kuhu meil on antud õnne ja õnnetust sündida:

Kas tunned maad, kus kasvab kõrkus,


kus kõigest tähtsam rahakott,

kus ausus pigemini nõrkus,

vaid võimujärg on sirge sott.

Mis paistab pealt kui roosamanna

kuid ussid närinud on seest.

Kus moes on räigelt "ära panna"

ja pööbel - kadugu see eest!



Ma tean, kuid tunda küll ei taha -

see murrab lõpuks südame.

Jääb haigeid hingi palju maha

ja kes nad enam terveks teeb ?

Kui riiki juhib käsk ja seadus -

see tundub sirge, õige tee...

siis inimeste usk ja headus

on see, mis riigist riigi teeb !



Kas tunned maad, mis põhjamaine,

ta karge ilu toidab meelt...

Mil lõpeb kord see rusuv paine,

et tunneks, eksind pole teelt.

Mu väike maa, mu kallid kaimud,

ehk oleks aeg meil ärgata !

Et esivanemate vaimud

meil aitaks tõde märgata !


AITÄH , MARE, MEIE TUNDEID RIIMI LAOTAMAST!

No comments:

Post a Comment