Kuna blogi formaat ei toeta PDF faili vormi, panen kopeeritud materjali. Eks ta pisut naljakas ole. Kui saan , ehk nädalavahetusel, aega lehe pildiks kopeerida, parandan stiili - sisu sellest ei muutu.
Mare tekst ja keelatud ajalehe sisu koopia. Ilmunud leht kindlasti saadaval Emmaste valla kodulehel.
KEELATUD LEHT EHK TSENSUUR EMMASTE MOODI
Kas mäletate ?
2010 aasta sügisel oli meil kaks paralleelset valla lehte : üks, mis
vallakodaniku kriitilise artiki pärast "koristati" ( aga läks laiali
internetis ).Lehe toimetaja vallandati;teine, mille Sutting ruttu asemele
toimetas.Nagu ta ise väitnud on:"vallarahvas ei saa ilma ajaleheta olla
sellepärast, et vallalehe toimetaja on teist kuud hõivatud intriigide
punumisega. Vallavalitsus kui lehe väljaandja, on asjaoludega kursis ja mul on
selliseks tegevuseks volitused olemas".
Intriig ?! Piketi
korraldamine ja vallarahva soov, säilitada oma muuseum? Meelde tuleb, et saare
lehtedes võtsid sõna inimesed üle saare ja ka mandrilt - kõigi soov oli, et
muuseum säiliks.
Kriitika ei ole
meie vallas lubatud ! Valitsejate "palga sisse" ei käi ka
kriitilistele kirjadele vastamine ja isegi - teretamine( see viimana ei käigi,
see on "lastetuba") !
Suttingu lehes on - Toimetuse veerg - aga ära pole toodud
toimetuse koosseisu ?! Seal on kirjas :Esimese muutusena on kindlasti märgata
lehe veidi kaasajastatud ja parandatud välimust . Enesekiitus on üks tähtis
asi, kes kassi saba kergitab kui ikka kass ise. Juttu on muidugi piketist: ...hea üritus lasti lihtsalt raisku minna. Ja
veel on kirjas: ...Kohale ei kutsutud
kedagi vallamajast, et edastada oma nõudmised või ettepanekud. !?!
Piketil esitataksegi oma nõudmised loosungi-vormis, piketile ei kutsuta,
kes tahab dialoogi pidada, tuleb kohale. Lehes on kirjutised vallavanemalt ja
kultuurikomisjoni esimehelt, poolteist lehekülge numbreid, s.o. Emmaste valla
eelarvest ( millegagi tuleb leheruumi täita ) ning tavapärane info.
Nüüd siis esimene
leht. Kuigi see läks laiali internetis ei ole paljud seda lugenud
Emmaste Valla Leht
Emmaste
vallavolikogu ja vallavalitsuse ajaleht Oktoober-November 2010 Tasuta
Võeti vastu Pere ja Luige kinnistute detailplaneering.
Algatati detailplaneeringu koostamine
Toobri kinnistul (17501:001:0002) ning väljastati
lähteseisukohad.
Väljastati projekteerimistingimused Lao kinnistule
üksikelamu ja abihoone püstitamiseks.
Loeti võimalikuks Õngu külas Silla maaüksusele
hoonestusõiguse seadmine.
Kooskõlastati Siimu, (17501:002:0202) Raja
(17502:001:0700) ja Saare (17501:002:0281)
katastriüksustele rajatava puurkaevu asukoht
ning väljastati projekteerimistingimused.
Riigi omandisse jäeti maaüksused nimetusega
Kolmnurga, Laudi, Luiga, Metsatuka ja
Tommi.
Alates 1. novembrist 2010 suleti ajutiselt kõik
Emmaste valla kruuskattega kohalikud maanteed
ja avaliku kasutusega teed raskeveokitele
kogumassiga 3,5 t.
Emmaste Põhikooli õpetajate õppe- ja kasvatustöö
normtundide arvuks 2010/2011 õppeaastal
kinnitati 24 tundi.
Kuulutati välja avalik konkurs vallasekretäri
leidmiseks lapsehoolduspuhkusele mineva
ametniku asendamiseks.
Kinnitati riigihanke „Tohvri Hooldekodu rekonstrueerimine
Hiiu maakonna hoolduskeskuseks
omanikujärelvalve“ komisjoni koosseis.
Tunnistati edukaks riigihanke „Emmaste
Avatud Noortekeskuse sisustuse ja inventari
soetamine) pakkujate B&B Tools Estonia AS
ja Standard AS poolt esitatud pakkumused.
Tunnistati edukaks riigihanke „Tohvri Hooldekodu
rekonstrueerimine Hiiu maakonna
hooldekeskuseks omanikujärelvalve“ pakkuja
Bucoma OÜ pakkumus.
Raha eraldati reservfondist: Alja Nisule Hiiumaa
Kolhoosidevahelise Lastepäevakodu töötajate
ja kasvandike kokkutuleku korraldamiseks
kuludokumentide alusel kuni 1000 krooni;
MTÜ’le Muusikasõprade selts 1500 krooni sügishooajal
Emmaste mõisas toimuva kontserdi
toetuseks.
Otsustati eraldada rahalisi vahendeid toimetulekutoetuseks
septembrikuus 17 taotlejale;
sünnitoetuseks seoses lapse sünni või 1-7aastaseks
saamisega kahele vallakodanikule; täiendavaks
sotsiaaltoetuseks 2 inimesele; riikliku
sotsiaalteenuse vahenditest kahele inimesele ja
toimetulekutoetust oktoobri kuus 17 taotlejale;
sünnitoetust kolmele vallakodanikule; täiendavateks
sotsiaaltoetusteks 4 inimesele; riikliku
sotsiaalteenuse vahenditest kahele inimesele.
Liana Lemkov
vallasekretär
EMMASTE VALLAVALITSUSE 2010. AASTA SEPTEMBRI- JA
OKTOOBRIKUU ISTUNGITEL VASTUVÕETUD KORRALDUSTEST
LUGEJA ARVAMUS
AUSUS JA USALDUS VALLAKODANIKU VAATEVINKLIST
Kes oskab öelda, mitu grammi kuritarvitamist
on tarvis, et tekiks kilo objektiivset usaldamatust?
See, kuidas inimesed tunnevad end
koheldavat, on subjektiivne, kuid moodustabki
usalduse. Kas on fakt, et raha on otsas? Ei
ole. Mitte raha ei piira mõistust, vaid mõistus
raha. Rumalate otsuste taga pole kunagi rahapuudus!
Materiaalsed väärtused on suhtelised,
sõltuvad usaldusest. Usaldus toetub suhtumisele.
Inimeste taandamine rahale tekitab vastikust
igas terves inimeses. Emmaste vald on
selles seoses jõudnud niisugusesse usalduskriisi,
et kõigil vallakodanikel tuleb küsida, kas
tahame säilitada valda oma parimate peade ja
südamete hinnaga. Iga rahvas ei ole oma valitsejaid
väärt. Need, kes tahtsid ausust ja usaldust,
aga said Kaili ja Kallase, on väärt enamat.
Valla eesmärk on tagada kodanikele turu
jaoks ebahuvitavad teenused: muuseumid,
lasteasutused, raamatukogud, kultuuritegevuse.
Meie vallamajas on ametnikul aga
“targemat teha” kui kodaniku taotlustele
reageerida. Heaks õpetajaks peetakse mitte
aine spetsialist ja pedagoogi, vaid seda, kes
toob raha sisse. Kui eelmisel Tiidul läks turu
ja riigi eesmärk vahel segi, siis uus Tiit …?
Kas vastutajatel pole vastutusvõimet? Agur
Nursil, kes tutvustas end kooli lastevanemate
koosolekul 1. oktoobril 2010 endalegi üllatuseks
vallavanemana, ei olnud muud selgituseks
öelda, kui et ärgem otsigem süüdlasi. Ta
lisas, et vallavanem olevat tööasjus mandril.
Hüüti, et Muhus peol. Ei tea. Tean, et Peedu
on erinevatele inimestele andnud iseendale
vasturääkivat infot ja tekitanud palju segadusi.
Nii kirjutab leht iga kord ise juttu ja rahva
pahameele raputavad vastutajad endalt kergesti
maha. Kui tahame keskenduda tulevikule, siis
küsimustest ei pääse. Kellelt võtta ellujäämisraha?
Vallavalitsus on otsustanud võtta elulised
teenused lastelt, meie eelkäijailt ja neilt, kelle
identiteet kohalikuna toetub talletatud pärimusele.
Ma ei saa sellega nõustuda. Irooniliselt on
tarbetud ja täitmatud rahaaugud meie ninaotsa
varjus. Vallavanem on teinud kooli direktorile
ettepaneku anda tema palgafond vabaks;
võrreldes aga nende kahe mehe töö kvaliteeti,
oleks minu otsus vastupidine: vabastada hoopis
vallavanema palgafond 2011. aasta eelarve
vastuvõtmiseni. Leian, et raha tuleb võtta
ka vallavalitsuselt, kes ei ole protesteerinud
ei valimisliidu AUSUS JA USALDUS, (edaspidi
lühendatult A&U) läbisurutud vigase
eelarve ega kodanike usaldust õõnestavate otsuste
vastu ning ka süüdimatutelt ametnikelt.
Volikogu istungil 30. septembril 2010 oli aga
arutusel hoopis täistöökoha kombineerimine
nii endise kui ka praeguse vallavalitsuse liikmele.
Põhjuseks toodi tema isiklikud, mitte
kodanike vajadused sellise ametikoha järele.
Kelle suust on leiba välja klopitud? Tean vaid
nende lugu, kes on jutustanud. Koolieelikutelt
näiteks. Oli paar aastat tagasi ette näha, et valla
lasteaed ei suuda lasteaiakohti pakkuda nõutud
mahus. Emmaste lasteaia asukoht ei ole ka optimaalne
Nurstekandi tööstusele. Vallas levisid
ka juba teated nutust, kui lasteaias pole nagi,
voodit või kohta söögilauas. Valla toetuseks
hakati kodanikualgatuse korras moodustama
Leissu lastehoidu. Tegelikult oleks tulnud luua
lasteaed, valla ametnike poolt. Valla praeguse
valitsuse ajal võeti tänulikkuse asemel aga
hoopis vastu lastehoiu määrus, mis arvutab
Agapäeotsa lastele pearaha samamoodi, kui
Emmasteotsa lastele, aga selle väljamaksmise
aluseks ei ole mitte nimekiri, vaid kohalkäik.
Isemajandav hoid kaotab haige lapse pearaha.
Hoius, kus tohib olla 10 last, peab 8 kohal olema
40 h/nädalas, et tuldaks ots-otsaga kokku!
Agapäeotsa laste õigused eelkooliharidusele ja
-hoiule on täna kodanike endi vastutus, nagu ka
selleks vajaliku kinnisvara – Leisu koolimaja
– haldamine ja arendamine, töötajate palkade
arvutamine, maksmine jne. Viimasel volikogu
istungil võeti jutuks majahoidja seni vallast
tulnud palk. Ka mulle esitati küsimusi. Peedu
hakkas õhinaga rääkima. Mina mõtlen: misasja
ta räägib ja kuhu ometi tüürib? Järgmisel hommikul
taipasin: ta tahtis minu nimel teha ühe
meie otsa inimese töötuks ja kloppida meieotsa
seltsist välja 35000 krooni, sisuliselt likvideerides
ka lastehoiu ja seltsi. Esiteks, mina
ei suuda teda takistada. Teiseks, kui ta minu
sõnadega juba niimoodi suudab manipuleerida,
kui manipuleeritavad on siis igapäevatööga
koormatud, väiksema haridusega ja parteisuuniste
järgi hääletavad volikoguliikmed!?
Vallavalitsust lapsed ei huvita nagu ka Eesti
Vabariigi seadused. Suve algul küsisin vallavanemalt,
kas seadus, mis kohustab omavalitsust
tagama kõigile üle 1,5-aastastele lastele koha, ei
kuulu täitmisele. Ta ei vastanud. Ühel teisel puhul
ütles välja, et tema poleks Leissu lastehoidu
lubanud. Alice Leetmaa on projektiga valla
kinnisvara arendamisse, rääkimata kogukonna
arendamisest, toonud ligi pool miljonit krooni.
Ta on teinud poolteist aastat tööd, mille eest
palk on jooksnud vallamajja. Täna on ta pettunud,
on ammendanud isiklikud ressursid ja ei
tunne enam vastutust siin elada. Ta pole ainus.
Hoolimatusest laste ja hariduse suhtes räägitakse
täna palju. Hoolimatus ongi vist praeguse
valitsuse ainuke stabiilne iseloomujoon. Koolile
öeldakse näiteks, et kõik huviringid suletakse
eelarve paranemiseni. Lastevanemate koosolekul
6. oktoobril 2010 ütleb haridus- ja kultuurikomisjoni
juht Merike Kallas aga, et kõik
muusikaringid jätkavad (mis muide oli direktori
saavutus). Kallase mitmesugused andmed
ei lange kokku asjaosaliste andmetega. Valitsuse
otsused on ettearvamatud. Iga nädal võib
kellelegi – kahjuks eelkõige haritlastele – tuua
vallast lahkumise paratamatuse. Laastavate otsuste
kahjutustamine nõuab äärmist valvsust.
Elada ja töötada sellise pinge all on kurnav. Vabatahtlik-
sunniviisiline allkiri palgata puhkuse
nõusoleku lehele tekitas tahtmise valitsusele
vits võtta, seda enam, et A&U kinnitab, et mingit
sundust polnud. Hiljem, kui A&U suvatses
hakata arvutama, selgus, et niisuguseid allkirju
polnudki vaja, raha tuli “kusagilt” välja. Oli niisiis
lihtsalt haritlaste alandamise aktsioon: oli,
kust võtta. Kes hariduse vajalikkust ei mõista,
ju niikuinii oma sissetulekust ei loobu... Huvitav
seik on see, et õpetajate koondamisega
kasvatusrühmast hoitavat kokku palju rohkem
kui õpetajad seni said. Tekib küsimus: kui valla
kassast läks välja summa, millest umbes pool
laekus õpetajate palgafondi, kellele läks vahe?
Muuseumist koondati töötaja, järelejäänule
lisati vallalehe toimetamise ja kultuuritöö
koordineerimise kohustused, mille palgakulud
löödi kokku muuseumi eelarvega ja saadi
nii “gigantne” summa, et otsustati muuseum
likvideerida. Nagu muuseumi väärtust saaks
arvutada rahasse! (Võrdluseks: summa on kordades
väiksem vallavanema palgafondist.).
Direktor kuulis muuseumi likvideerimise plaanist
teisipäeva pärastlõunal. Kui ta ei oleks
ise volikogusse tulnud, oleks sadade inimeste
kõige väärtuslikumad mälestusesemed ja
muuseumi töötajate aastatepikkune töö visatud
prügimäele, nii muuseas, neljapäeva õhtul.
See kõik pole raha, see on inimväärikuse
küsimus. Miks rünnatakse niimoodi muuseumi,
meie identiteedi tuuma? Volikogu liige
Anita Kaerma kinnitas mulle, et Peedu vajab
22000-st kuupalka, sest ta aitavat meid mõtelda.
Anita on kutsutud ja seatud Peedut juhtima,
kontrollima ja vastutusele võtma, mitte
laskma Peedul oma mõtteid juhtida. Või ei
näe ta tõesti oma otsuste sisu ega tagajärgi?
Emmaste tänase valitsuse usalduse aktsiad
on informeeritud kodanike silmis jõudnud nulli.
Tegelikult lootsime, et käime valimistel ja
teeme neli aastat oma asja; vallajuhid tegelevad
– ausalt ja usaldusväärselt – meie nende
vajadustega, mida turg ei rahulda. Täna on nii,
et kui oma nina pidevalt juures ei hoia, hävitatakse
eluks vajalik ja maksumaksja rahast
sõltuv struktuur. Turg toetub aga usaldusele,
mis on kadunud. Võimuvahetus ei päästaks,
sest meil ei ole vaba aju- ja südametunnistuse
potentsiaali, et mehitada volikogu ja valitsust.
Silma torkab, et keegi A&U-st ei ole vabandanud
ühegi eksitamise, häbematuse, alavääristamise
pärast. Näidatakse näpuga eelmisele
valitsusele, olgugi et 100 päeva on ammu
möödas. Teiste süüdistamine läheb selleni, et
Kallas heidab lastevanemate koosolekul avalikult
kooli direktorile ette nende otsuste tegematajätmist,
mis olid volikogu pädevuses.
Direktor on lubanud poole oma palgast kooli
eelarve toetuseks. Neid, kes on oma isiklikud
ressursid rakendanud vallarahva teenistusse,
on veelgi. Vallavalitsus on end rahvale vastandanud
sellega, et ei näe seost oma isikliku
raha ja kaaskodanike vajaduste vahel; ühtlasi
süüdistab teisi koostöö puudumises, aga on ise
see, kes marsib demonstratiivselt saalist välja.
Üldjuhul ei tule kohalegi. Parandage mind,
kui eksin, aga ma ei ole kuulnud ei ametnike,
ei A&U volikoguliikmete ega valitsusliikmete
poolt ühtegi poole palga pakkumist. Ettepanek
vallavanema palgast 10% maha võtta kukkus
viimasel volikogu istungil 30. septembril läbi.
Leheveerg on kitsas ja võimatu on sellesse
pressida kümneid jutuajamisi ja mitte vähem
lehekülgi protokolle. Püüdsin abiks olla
koalitsiooniläbirääkimistel.
Opositsioon tegi kõik
endast sõltuva. Ka mina nõrkesin talvel oma
vahenduspüüdlustes põikpäisuse ja mõtlematuse
müüri vastu. Parimal juhul on võimalik
raisata tunde jutule ja lahkuda sõpradena. Lubatut
A&U lihtsalt ei tee. Juba järgmisel päeval
on kõik meelest või mingist fi ltrist läbi käinud.
A&U sõber oled siis, kui lased end paljaks riisuda
või vähemalt oled nõus marjonetiseisusega.
Valitsus lahkub, kui hakatakse asjadest
rääkima õigete nimedega. Siinkohal mu sügav
lugupidamine kooli direktorile Rait Laatsitile
ja volikogu liikmele Ülo Kikasele, kes neelavad
üha alla mõnitamised ja teevad taas ja taas
läbirääkimiskatseid. Jumal tänatud, et meil on
veel inimesi, kes on valmis minema kodanike
huvide eest tulle. Üksikute ponnistustest aga
enam ei piisa.
Praegu meil koalitsiooni ei ole. Võim on
A&U käes, aga mida pole, on ausus ja usaldus.
A&U-l on volikogus paarkümmend valijahäält
rohkem kui Emmaste Koostööl, sealhulgas petetud
valijad. Opositsioonil tuleb vastu võtta
esimehe haugutamine, informatsiooni eiramine
ja sõnavõttude väänamine kodanike kahjuks.
Eriti rahutuks teeb, et valitsejad ja raamatupidaja
arvasid eelarve vastuvõtmisel siiralt, et
kurikuulus 800000 tuleb Emmastesse, olgugi
et opostitsioon väitis selle olevat juba mujale
suunatud. Kui te arvate nüüd, et olen Emmaste
Koostöö toetaja, siis pean vastu vaidlema. Veersalu
valitsuse vigadest kõige suurem oli põhimõte
mitte kellestki halba rääkida.. Emmaste
Koostöö pidas kenamaks sel teemal vaikida.
See oligi kenam! Kas aga on kena, et sellele
viisakusele toodi ohvriks nii paljude inimeste
usalduslikkus? Läinud aastaga olen õppinud, et
mitte igaühele ei tohi anda võimalust end teist
korda proovile panna. Inimesed, kes kinkisid
teadmatuses oma usalduse ebaausatele, väärivad
täna paremat kui sundseisu pideva hirmu
või lahkumise vahel. Minul on häbi enda ja teie
kõigi ees, et ma aasta eest küll aimasin tõtt, aga
ikka tahtsin uskuda parimat.
Millist lahendust näen mina? Lahendus ei
ole kindlasti eba-ausate inimeste usaldamine.
Masu on möödas, aga oodata on veel rahvastikuregistri
andmed selle kohta, kui paljud maksumaksjad
on oma usalduse kaotanud ja vallast
lahkunud. Kui see selgub, kas siis leidub Hiiumaal
veel valda, kes võtaks meid niimoodi enda
külge, et säiliks lasteasutused ja muuseum, nii
et meil oleks 20 aasta pärast elamisväärse elu
jaoks vajalik ajutrust? Tuleb tegutseda praegu.
Lõuna-Hiiu vallaks ühinemisel on mu esialgsel
pealiskaudsel hinnangul ainukesed otsesed
kannatajad üks vallaametnik ja üks vallavanem.
Päästa saaks sellega aga kõigi teiste vallaelanike
mineviku ja tuleviku. Kas olen jälle liiga
optimistlik? Võib-olla. Sel juhul on küsimus,
milline oleks pessimistlik stsenaarium.
Kristi Ugam, Emmaste valla kodanik
Leisus, 6. oktoobril 2010
Toimetaja märkus: autor esitab selles
artiklis
oma isklikke seisukohti ja toimetus ei
vastuta artiklis esineda-võivate ebatäpsuste
eest.
EMMASTE VALLAVANEMA VASTULAUSE
Lugupeetud Kristi Ugam, Emmaste valla kodanik
Teie esitatud artikkel sisaldab väga palju infomüra.
Olukorrast arusaamiseks soovitan Teil
pöörduda kas vallavalitsusse või veel parem,
nn objektiivsuse seisukohalt, tutvuda valla dokumendiregistriga.
Eriti soovitan Teil tähelepanu pöörata kahele
dokumendile: 2009. aasta septembris vastu
võetud lisa-eelarve ja 2009. aasta majandusaasta
aruanne.
Jõudu dokumentidega tutvumisel.
Vallavanem
Tiit Peedu
Emmastes, 18.oktoobril 2010
2 Emmaste Valla Leht Oktoober-November
2010
Oktoober-November
2010 Emmaste Valla Leht 3
Pakendijäätmete sorteerimise nõuded
KONTEINERISSE SOBIVAD:
SEGAPAKEND (kollane)
Jogurti- ja võitopsid, õli-, ketšupi- ja
majoneesipudelid. Kosmeetika- ja hooldustoodete
pakendid (näiteks šampoonipudelid),
plastnõud ja - karbid. Muud
plastpakendid. Joogipudelid, kilekotid,
pakkekile.
Metallist konservpakendid (nt. konservikarbid)
Alumiiniumist joogipakendid.
Toidu- ja joogipakendite metallkorgid
ja - kaaned.
Kartongist piima-, mahla-, veini ja jogurtipakendid.
KLAASPAKEND (roheline)
Värvilised ja ilma värvita klaasist pudelid
ja purgid (näiteks karastusjookide
pudelid, alkohoolsete jookide pudelid,
klaaspurgid).
NB! Klaaspakend kogutakse ühes
konteineris koos segapakendiga ainult
juhul kui segapakendi konteineri vahetus
läheduses ei ole eraldi klaaspakendi
kogumise konteinerit.
PAPP JA PABER (sinine)
Pappkastid ja- karbid. Paberist pakendid
(näiteks paberkotid, pakkepaber).
Lamineerimata kartong, lainepapp.
KONTEINERISSE EI SOBI:
Plastist mänguasjad. Kummist tooted.
Hügieenisidemed, mähkmed. Ohtlike
ainetega määrdunud pakendid (näiteks
kodukeemia pakendid).
Ohtlike ainetega määrdunud pakendid
(näiteks liimi-, värvi -ja lahusti pakendid).
Ohtliku aine märgistusega tähistatud
toodet sisaldavad pakendid.
Määrdunud või toodet sisaldavad kartongpakendid.
Akna- ja lehtklaas. Valguslambid ja
elektripirnid. Eriotstarbelised klaasid,
peegelklaas. Keraamika ja portselan
(näiteks toidunõud).
Määrdunud või vettinud paber ja papp.
Fooliumi või kilet sisaldav paber, papp
ja kartong (näiteks mahlapakid). Pehmepaber
(näiteks tualettpaber). Mähkmed
ja hügieeniseidemed. Kile. Foolium.
Kopeerpaber. Vahtplast.
PAKENDIKONTEINERISSE ON LUBATUD TUUA AINULT
TÜHJAD JA PUHTAD PAKENDID.
SUUREMAHULISED PAKENDID (NÄITEKS PAPPKARBID, MAHLAPAKID) PEAVAD
OLEMA ENNE KONTEINERISSE ASETAMISR KOKKU SURUTUD.
Paberi ja papi, mise ei ole pakend, kogumine Rohelise Punkti märki
kandvate konteineritega
toimub ainult ETO ja kohaliku omavalitsuse kokkuleppel. Paber- ja
papp- pakend ei ole: ajalehed, ajakirjad, kataloogid ja
reklaammaterjalid, töövihikud,
paberist ja papist kaustikud, kirja- ning joonistuspaber,
raamatud, kirjaümbrikud
jms.*
Sügis on käes ning enamus juur- ja köögivilju
on peenardelt korjatud ning puuviljasaak keldritesse
paigutatud. On aeg külmale vastu
minna, suvilas asjad kokku pakkida ning oma
talvekorteritesse tagasi pöörduda.
„Oled sa ikka päris kindel, et sa ei ole kedagi
unustanud? Veendu, et kõik sinu pereliikmed
on sinuga!”. Just selline sõnum on Eesti Loomakaitse
Seltsi sügiskampaania plakatil.
Kampaania eesmärk on kutsuda inimesi üles
oma lemmikloomi (ehk pereliikmeid) suvilatest
endaga kaasa võtma, mitte aga neid suvilapiirkondadesse
hulkuma jätma ega ka autodest
välja viskama.
Loomade suvilate piirkondadesse maha jätmine
on muutunud väga tavaliseks ja tuleb kurbusega
tõdeda, et kogunenud andmete põhjal on sellest
välja kujunenud lausa traditsioon. See toob
kaasa mitmeid probleeme nii kohalikele omavalitsustele
kui inimestele, kuid kõige raskem
on see loomulikult maha jäetud loomade jaoks.
Kodutud loomad võitlevad oma elu eest otsides
toitu ja varjualust kaitseks külmade ilmade eest.
Uueks elukohaks sobib kasvõi vana diivan või
autoromu.
Loomad võivad auto ette joostes põhjustada
olukordi, mis panevad ohtu nii looma enda kui
ka autosõitjate elu. Samuti võib näljane loom
rünnata metsloomi, neile haavu või surmavaid
vigastusi põhjustada. Lisaks võivad loomade
paljunemisel tekkida kodutute kasside kolooniad
ja poolmetsikute koerte karjad.
Kolooniate tekkimine tähendab seda, et kasse
või koeri koguneb palju ühte piirkonda. Need
tekivad seetõttu, et inimesed käivad loomi toitmas,
ja sinna, kus neid toidetakse, nad enamasti
ka jäävad. Kolooniate tekkimine on probleemiks
omavalitsustele nende ebapiisavate
ressursside tõttu. Lahenduseks ei ole loomade
toitmise keelamine, vaid see, et inimesed ei
hülga oma loomi.
Autodest välja visatud lemmikloomad võivad
sattuda avariidesse, saada surma või raskelt
vigastada. Heal juhul satuvad mahajäetud ja
vigastatud loomad ajutiselt maantee ääres elavatesse
peredesse või juba pungil täis varjupaikadesse,
kus neil on võimalus tervenemisele
ja uuele kodule loota. Paraku aga kõigil hüljatutel
loomadel ei vea ning paljud loomad lõpetavad
oma viimsed elupäevad ja -tunnid kraavis,
maantee ääres lebades või puu külge seotuna
nälga surres.
Loomaomanik vastutab oma lemmiklooma
eest nagu teistegi pereliikmete eest. Ei ole ju
aktsepteeritav, et laps jäetakse suvilasse maha
ning samamoodi ei tohi seda teha ka loomaga.
Loom, nagu ka laps, kes vajab lisaks söögile,
joogile ja elukohale ka hoolitsust ja armastust.
Kui loom käib toast väljas ja on vaktsineerimata,
ohustavad teda haigused. Vaatamata sellele,
et isased ja steriliseeritud emased loomad poegi
ei too, ei tohiks neid omapäi õue lasta. See
võib olla ohtlik nii loomale endale, teisele loomadele
kui inimestele. Loomaomanikul on kohustus
vastutada oma looma heaolu ning looma
tegude eest.
Eesti Loomakaitse Selts paneb loomaomanikele
südamele, et nad võtaksid oma lemmikud
endaga kaasa ning ei jätaks neid hüljatuna või
õues omapäi ringi liikuvana saatuse hoolde.
TEAVITUSKAMPAANIA
„VEENDU, ET SU PERELIIGE
ON SINUGA”
4 Emmaste Valla Leht Oktoober-November
2010
2011. aasta jaanuarikuu kahe
esimese nädala jooksul saavad
kliendid kroone eurodeks vahetada
179 Eesti Posti postkontoris.
Nende hulka kuulub ka Emmaste postkontor.
Perioodil 1. – 15.jaanuar on Emmaste postkontor
iga päev avatud. Rahavahetusteenuse
osutamise kellaajad võivad erineda postkontori
tavapärastest lahtiolekuaegadest. Missugustel
kellaaegadel vahetus toimuma hakkab, sellest
anname teada Emmaste postkontori infostendil.
Ühe kliendi kohta vahetame päevas kuni
1000 eurot, rahavahetuse ajal viibib postkontoris
ka turvamees.
Ettevalmistusi sujuvamaks eurole üleminekuks
soovitame teha juba praegu – pakume
postipangas SEB klientidele head võimalust
kasutada sularaha sissemaksmise teenust. Kuni
9999 krooni suuruse summa sissemaksmine
eraisiku arvelduskontole on ilma teenustasuta.
1.01.2011 muutuvad kontol olevad kroonid
automaatselt fi kseeritud kursi 15,6466 alusel
eurodeks.
Need, kes veel SEB panga kliendid ei ole,
saavad meie postipangas konto avada ning
arveldamiseks vajaliku deebetkaardi tellida.
Pangakaardi saab klient kätte postkontorist
ning see võtab aega orienteeruvalt 2 nädalat.
Uutele klientidele pakub pank SEB Start paketi
näol esimesel aastal võimalust pangaga
tutvuda – paketi kuutasu on 10 krooni ning
deebetkaardi hoolduse ja internetipangas tehtud
ülekannete eest täiendavaid teenustasusid
ühe aasta jooksul ei lisandu. 60-ne aastased ja
vanemad kliendid saavad deebetkaarti kasutada
ja internetipangas ülekandeid sooritada
ilma teenustasuta.
Postipank on hea võimalus eurole üleminekuga
seotud tehingud kodu lähedal korda ajada!
Eurosid saab 2011. aasta alguses vahetada ka Emmaste postkontoris
KURG
TOONUD:
KEVIN PAAR – Emmaste küla
Õnnitleme
vanemaid ja vanavanemaid!
Eakad
sünnipäevalapsed
88
11.10 – Hedvig-Franzizka Ellermäe
84
21.11 – Etmeriine Saart
83
18.10 – Albert Kivi
82
01.11 – Kalju Kudu
81
04.10 – Ilse-Melita Vähi
Juubilarid
85
29.11 – Pavel Sunter
80
01.10 – Ella Pruul
11.10
– Aasa Vaikne
30.10
– Kalju Mets
70
02.11 – Tõnu Leis
65
01.10 – Toomas Vähejaus
02.10
– Helve Kajo
30.10
– Paul Toompuu
04.11
– Vello Lehtsaar
20.11
– Aime Viktor
55
07.11 – Kaido Jõpiselg
Õnnitleme oktoobri- ja novembrikuu
sünnipäevalapsi!
Manalateele läinud....
ARMILDA LEMKOVA –
19.02.1924 – 19.08.2010
VIKTOR JUURMANN –
22.09.1924 – 26.08.2010
ALIDE MUDA – 02.01.1921 –
27.10.2010
Siiras
kaastunne lähedastele.
Külaselts MUHV kutsub kõiki huvilisi alates
jaanuarist 2011 rootsi keele jätkukursusele.
Oodatud on nii eelmisel aastal osalenud kui ka
uued tulijad.
Kursuse maht on 40 akadeemilist tundi; 3 tundi
nädalas, toimumise koht Valgu seltsimaja. Osalustasu
2 EUR nädalas. Kursust juhendab Eva
Raidma.
Kursust toetab Kohaliku omaalgatuse programm.
Täiendav info Heli Üksik – 5691 2640 või www.
muhv.ee
Lugupeetud vallarahvas,
tuletame teile meelde, milliseid jäätmeid peab
viima pakendijäätmemajja. Siiani on probleemsemad
kohad olnud Jausa ja Valgu, kus pakendijäätmemajadesse
on viidud hulgaliselt sorteerimata
jäätmeid. Palume pöörata rohkem tähelepanu
jäätmete sorteerimisele.
Sander Vaikne
MA EMKO juhataja
EMMASTE RAAMATUKOGU kuulutab välja
võistluse raamatukogu exlibrise saamiseks.
Tööde esitamise tähtaeg on 1.detsember 2010.
Võistluse statuudiga saab tutvuda raamatukogus
ja internetis Emmaste valla koduleheküljel.
TULEME KOKKU, KELLE LAPSEPÕLV
MÖÖDUS JAUSAS
“Kord tulin, ma olin väike pisipõnn, pisar silmis,
kurgus jonn. Sirgusin ma mängides, küll lauldes,
küll tantsides. Tähed selgeks sain, selle eest teen
sul pai. Hüvasti, nüüd lasteaed, sügisel käes on
kooliaeg.”Nii kirjutasid 1996. aastal Jausa lasteaia
lõpetajad lasteaiatädidele mälestuseks jäetud
kaardile.
4. oktoobril 2010 möödus 45 aastat Jausa lastepäevakodu
avamisest. 1965.a oktoobrist kuni 2001.
a kevadeni kõlasid laste rõõmsad kilked Priki
jõe kaldal. Saame kokku kõik need, kes 35 aasta
jooksul oma lapsepõlve on Jausas mööda saatnud
ja Jausa algkoolis õppinud! Sama kutse on
mõeldud ka kõigile lastepäevakodu töötajatele,
kes mäletavad enda ümber askeldavaid särasilmseid
mudilasi oma murede ja rõõmudega. Valmimas
on ka meie mälestusteraamat “Lapsepõlve
mängumaa”.
Kohtume Jausa.endises lasteaias, OÜ HiiuLink
ruumides, 6. novembril 2010 kell 13. Kaasas
võiks olla väike piknikukorv.
Osavõtust saab teatada:
Leida Kraavik – 462 3223, 5358 6612, Alja Nisu
– 469 7345, Heda Leenurm – 469 7322.
Ilmunud on uus täiskasvanute õppimist ja õpetamist
kajastav ajakiri Õpitrepp. Seda on võimalik
lugeda ja kommenteerida aadressil: www.andras.
ee/opitrepp.
VEA PARANDUS
Septembrikuu vallalehes ilmunud, Mai Väljase
artiklit „Külas vanausulistel“ illustreerival fotol
oli allkiri ületrüki tõttu loetamatu. Vabandame!
Tegemist oli Mangu Väljase fotoga „Reisiseltskond
Mustvees Peipsiääres“.
TEATED
No comments:
Post a Comment