Olen pikka aega teadnud, et kirjutan artikli blogisse Mare sünnipäeva puhul. Jutu idee ja struktuur ei taha kuidagi kujuneda - Mare on üks nendest vähestest inimestest, kes mõistab ka sõnadeta.
Üks Hiina horoskoobi järgi Hobuse aasta ring saab täis. Tänase täheseisu all sündinud lapsel on kõige rohkem võimalusi tulla sarnaseks nende inimestega, kes sündisid 60 aastat tagasi. Mare, näiteks.
Kuna on aasta algus ja kõikvõimalikud ennustajad ja ennustused näitavad teed uude aastasse ja parema alguse puudumisel, alustan minagi siis horoskoobist.
Hobused on elujõulised ja sõnaosavad ning neil on esmaklassiline tähelepanuvõime. Nad ei talu piiranguid ega rutiinseid tegevusi. Nad elavad täistuuridega ja frustreeruvad kohe, kui neil pole millegi kallal nokitseda. Hobused lihtsalt ei oska peatuda ja puhata.
Hiiumaal elades ja töötades, ei õppinudki ma kogukondlikku mentaliteeti tundma. Ma isegi ei oska öelda, kas seda tervikuna üldse on. Kui seda osadena vaadelda, siis pole ju neil osadel vigagi ja inimesed ning pered üksikutena on lausa suurepärased. Kuid sellist sügavat üldist sallimatust , ka enda kogukonna liikmete suhtes, olen ma harva kohanud. Nii nagu ka sellist moraalset tippkvaliteeti, millise parim esindaja Mare muidugi on.
Ainult prostituut peab kõigile meeldima ning Mare ei ole enda tõekspidamisi kunagi peenraha vastu vahetanud. Ka mitte suurema raha. Mare on enda tõekspidamistes vankumatu, isegi kangekaelne mis ei tähenda, et ta poleks soe või kaastundlik. Otse vastupidi. Ma pean lugu eneseväärikatest inimestest. Ja Mare on. Ja väärikas.
Elujõuline ja sõnaosav. Kahtlemata. Haritud ja intelligentne, arukas vestluspartner. Emotsionaalne, temperamentne. Ühesõnaga- inimene, kellega on huvitav.
Perekeskne. Hea perenaine. Mul ei lähe iial meelest see suur hämmastus, millega ma imetlesin Mare pere suurusega suhtevõrdluses tillukest maja. Nii palju asju ja nii puhtad ning rivis kõik. Vinüülplaadikogu ja raamatud. Sahvris purgikesed, pudelikesed kenasti rivis. Olime sõbrannaga ja meie õnneks Sarapuud on meiega võrreldes karsklased- üsna mitu "lati patsu" oleme sealt sahvri riiulitelt edaspidi nillinud. Kasvatada selline suur ja tubli pere nii tagasihoidlikes oludes. See on kangelasema medalit väärt. Ja iial ei ole kuulnud ma Maret selle üle virisemas või kurtmas. Vastutus enda elu eest- see on päris inimese tunnus.
Ja on olnud tantsu ja laulu, nuttu ja naeru. Imestamist ja pahandamist ebaõigluse pärast. Raskuste all vankumist. Vahel jõuetut vihagi. Kuid mitte kibestumist ega murdumist. Kõik kogemused üritame keerata enese kasvamiseks ja meele avardamiseks.
Ausus, lojaalsus, õiglus, usaldusväärsus. Mare pärisosad. Ilma jutumärkideta. Uskumatult vapralt läks ta vastu ja kandis välja selle kohaliku poliitika konnatiigi sopa, milles oli ta lihtsalt süütu kaaskannataja. Valel ajal vales kohas. Valede inimeste sõber, valel poolel- nii kurioosne kui see ka pole- oli " Aususe ja Usalduse" vastu. Paikkondlike klounide poliitfarss. Kui seda lavalt vaadata, võiks see tõesti isegi halenaljakas olla. Harimatud küünikutest diletandid poliitikas. Endal nende farsis päris elus negatiivsete kangelaste etendamine küll väga tore polnud. Tänud Marele veelkord, et selle jama välja kandis ja neid tagajärgi peab veelgi taluma, tülgastavate naabersuhete näol eelkõige.
Loodan, et Mare õpib peatuma ja puhkama veel paremini, kui ta seda senini on teinud. Marel on nii palju anda - perele, sõpradele, kogukonnale, ühiskonnale. Loodetavasti lõpeb kord ka see limane vaikiv ajastu. Au sisse tõuseb sirge selg, selge jutt ja silmavaade. Inimeste pisipuudused ei ole enam kuriteod vaid isikuomadused - sallitakse kõiki, kes on erinevad, kuid teiste huve ei riiva. Kus elatakse ise ja lastakse teistel elada ning aidatakse nõrgemaid järgi. Sellisesse ühiskonda Mare sobiks kõige paremini ja mina tahaksin selle ühiskonna osa olla.
Seni elame aga enda pisikestes mullides- tundes rõõmu perest, sõpradest, loodusest, headest inimestest, loomadest. Olen rõõmus ja tänulik, et minu mullis on ka Mare rikastamas mu mulli. Vahel valgub keskkonnast mulli peale kõiksugu soppa, kuid seni, kuni meid seal mullis ikka on palju ja me toetume üksteisele, siis selle paha haisu ja veidi läga me peseme maha. Naeruga, armastusega, nutuga, veiniga, sõprusega, raamatutega, tööga. Selleks meile kõigile pärituult tiibadesse, selge siht silme ette, tervis kehasse, mõistust pähe.
Täna aga seda kõike eelkõige Marele. Nagu Heller on tabavalt öelnud- täna on Sinust välja tegemise päev. 60 on igavene ilus number - veelkord õnne selleni jõudmise puhul.
Lõbusa traaviga järgmiste tähisteni, kallis Mare!
Panen siia Keila jõel veebruaris 2005 võetud pildi- pajuurvad tõestavad, et ka kõige suuremas pakases jäävad tugevamad ellu ja alati ärkavad kevadel taas. Järjekordse talve lõppu soovides ja oodates.
No comments:
Post a Comment